Venlafaksiin Elvim 150mg · 28 kapslit: pakendi infoleht

Venlafaxine ELVIM on antidepressant, mis kuulub serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde
inhibiitoriteks (SNRI’d) nimetatavate ravimite rühma. Selle rühma ravimeid kasutatakse
depressiooni ja sotsiaalärevushäire raviks. Seda sellepärast, et inimestel, kes on depressioonis ja/või
ärevuses, on ajus madalam serotoniini ja noradrenaliini tase. Pole täiesti selge, kuidas
antidepressandid täpselt töötavad, aga nad võivad olla abiks, tõstes serotoniini ja noradrenaliini
sisaldust ajus.

Venlafaxine ELVIM on täiskasvanute depressiooniravim. Venlafaxine ELVIM’t kasutatakse ka
täiskasvanutel sotsiaalärevushäire ravis (hirm sotsiaalsete olukordade ees ja nende vältimise katsed).
Depressiooni ja sotsiaalärevushäire õigel ravil on tähtis roll teie paranemisel. Mitteravimise korral ei
pruugi teie seisund paraneda ja võib muutuda tõsisemaks ja raskemini ravitavaks.

Ärge võtke Venlafaxine ELVIM’t:
- kui olete venlafaksiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.
- kui te samal ajal võtate või olete viimase 14 päeva jooksul võtnud ravimeid, mida nimetatakse
monoaminooksüdaasi inhibiitoriteks (MAOI’d) ja mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni
tõve ravis. Pöördumatu toimega MAOI’de võtmine koos teiste ravimitega, s.h Venlafaxine
ELVIM, võib põhjustada tõsiseid või isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid. Samuti peate te ootama
vähemalt 7 päeva pärast Venlafaxine ELVIM’i võtmise lõpetamist, enne kui te võite võtta
MAOI’sid (vt lõigud „Serotoniinisündroom” ja „Muud ravimid ja Venlafaxine ELVIM”).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Kui midagi alltoodust kehtib teie kohta pidage nõu oma arstiga enne Venlafaxine ELVIM’i võtmist:
- kui te võtate teisi ravimeid, mis koos Venlafaxine ELVIM’ga võetuna võivad suurendada riski
serotoniinisündroomi tekkeks (vt lõik „Muud ravimid ja Venlafaxine ELVIM”).
- kui teil on silmaprobleeme, nt teatud liiki glaukoom (silmasisese rõhu suurenemine).
- kui teil on esinenud kõrget vererõhku.
- kui teil on esinenud südameprobleeme.
- kui teil on esinenud krampe.
- kui teil on esinenud vere naatriumitaseme langust (hüponatreemia).
- kui teil on kalduvus „sinikate“ või kergesti ilmnevate verejooksude tekkeks (on esinenud
veritsushäired) või kui te võtate ravimeid, mis võivad suurendada veritsusriski, nt varfariin
(kasutatakse trombide tekke ennetamiseks) või kui olete rase (vt „Rasedus“).
- kui teil või kellelgi teie perest on olnud maniat või bipolaarset häiret (ülierutunud või eufooriline
olek).
- kui teil on esinenud agressiivset käitumist.

Venlafaxine ELVIM võib põhjustada rahutusseisundit või võimetust rahulikult paigal püsida. Kui see
juhtub teiega, rääkige sellest oma arstile.

Ärge jooge ravi ajal Venlafaxine ELVIM’iga alkoholi, sest see võib põhjustada äärmuslikku väsimust
ja viia teadvuse kaotuseni. Samaaegne kasutamine alkoholi ja/või teatud ravimitega võib depressiooni-
ja muude haigusseisundite, nt ärevushäire sümptomeid süvendada.

Enesetapumõtted ja depressiooni või ärevushäire süvenemine
Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või
enesetapumõtted. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda
antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid
vahel kauem.

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:
- kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
- kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud
suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25-aastased),
keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid mistahes ajal, võtke ühendust oma arstiga või
minge otsekohe haiglasse.
Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire
all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie
depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Suukuivus
10 % venlafaksiiniga ravitud patsientidest on teatatud suukuivusest. See võib suurendada riski kaariese
tekkeks. Seega peate te hoolitsema oma hammaste hügieeni eest.

Suhkurtõbi
Venlafaxine ELVIM võib muuta teie vere suhkrusisaldust. Seetõttu tuleb teie suhkurtõvevastaste
ravimite annuseid võib-olla kohandada.

Ravimid nagu Venlafaxine ELVIM (SSRI/SNRI) võivad põhjustada seksuaalfunktsiooni häirete
sümptomeid (vt lõik 4). Mõnikord on need sümptomid püsinud pärast ravi lõpetamist.

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel
Venlafaxine ELVIM’t ei tohi üldjuhul kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimiseks. Lisaks
tuleb arvestada, et alla 18-aastastel lastel esineb sellesse rühma kuuluvate ravimite kasutamisel
suurenenud risk kõrvaltoimete, nagu näiteks enesetapukatse, suitsiidimõtted ja vaenulikkus (peamiselt
vägivaldsus, vastanduv käitumine ja viha) tekkeks. Sellele vaatamata võib arst Venlafaxine ELVIM’i
määrata ka alla 18-aastasele patsiendile, kui ta leiab, et see on patsiendi parimates huvides. Kui arst on
Venlafaxine ELVIM’i välja kirjutanud alla 18-aastasele isikule ja te soovite seetõttu temaga nõu
pidada, pöörduge uuesti arsti poole. Peate informeerima oma arsti, kui alla 18-aastasel Venlafaxine
ELVIM’t kasutaval patsiendil tekib või süveneb mõni ülalloetletud kõrvaltoimetest. Samuti ei ole sellel
vanusegrupil veel tõestatud Venlafaxine ELVIM’i kasutamise pikaajalist ohutust kasvamisele,
küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Muud ravimid ja Venlafaxine ELVIM
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada
mis tahes muid ravimeid.

Teie arst otsustab, kas te tohite võtta Venlafaxine ELVIM’t koos teiste ravimitega.

Ärge alustage või lõpetage muude ravimite, s.h selliste, mis on ostetud ilma retseptita ja loodustoodete
võtmist, ilma eelnevalt oma arstilt või apteekrilt nõu küsimata.
- Monoaminooksüdaasi inhibiitoreid, mida kasutatakse depressiooni või Parkinsoni tõve raviks, ei
tohi võtta koos Venlafaxine ELVIM‘ga. Rääkige oma arstiga, kui te olete võtnud neid ravimeid
viimase 14 päeva jooksul (MAOI’d, vt lõik „Mida on vaja teada enne Venlafaxine ELVIM’i
võtmist”)..
- Serotoniinisündroom:
Potentsiaalselt eluohtlik seisund serotoniinisündroom või maliigse neuroleptilise sündroomi
(MNS) sarnane reaktsioon (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed”) võivad ilmneda venlafaksiiniga
ravi ajal, eriti kasutamisel koos teiste ravimitega.
Sellised ravimid võivad nt olla:
- triptaanid (migreeni raviks)
- antidepressandid, nt moklobemiid, tranüültsüpromiin, tsitalopraam, estsitalopraam,
fluoksetiin, fluvoksamiin, paroksetiin, sertraliin, duloksetiin, venlafaksiin, amitriptüliin,
doksepiin või trimipramiin. Need ravimid võivad tekitada ravimiga Venlafaxine ELVIM
koostoimeid ja teil võivad esineda sellised sümptomid nagu lihaste, sh silma liigutavate lihaste
tahtmatud korrapärased kokkutõmbed, ärritus, hallutsinatsioonid, kooma, liighigistamine,
värin, võimendunud refleksid, suurenenud lihasepinge, kehatemperatuur üle 38 °C. Kui teil
esineb selliseid sümptomeid, pöörduge oma arsti poole
- antibiootikumi linesoliidi sisaldavad ravimid (kasutatakse infektsioonide korral)
- moklobemiidi, pöörduva toimega MAOI’d, sisaldavad ravimid (depressiooniravimid)
- sibutramiini sisaldavad ravimid (kasutatakse kehakaalu alandamiseks)
- tramadooli või buprenorfiini sisaldavad ravimid (valuvaigistid)
- metüleensinist sisaldavad ravimid (kasutatakse veres suurenenud methemoglobiini taseme
raviks)
- liht-naistepuna sisaldavad tooted (ehk Hypericum perforatum, looduslik või taimne preparaat,
mida kasutatakse kerge depressiooni korral)
- trüptofaani sisaldavad ravimid (kasutatakse unehäirete ja depressiooni korral)
- antipsühhootikumid (kasutatakse sellise haiguse raviks, mille sümptomiteks on asjade
nägemine või tundmine, mida pole olemas, ekslik veendumus, ebatavaline kahtlustavus,
ebaselge mõttekäik ja endasse sulgumine).

Serotoniinisündroomi ilmingud ja sümptomid võivad kujutada endast kombinatsiooni järgnevast:
rahutus, hallutsinatsioonid, koordinatsioonivõime kadumine, kiire pulss, kehetemperatuuri tõus, kiired
muutused vererõhus, üliaktiivsed refleksid, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine.

Serotoniinisündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele
sündroomile (MNS). MNS-i sümptomid võivad olla palavik, südame kiirenenud löögisagedus,
higistamine, raskekujuline lihaskangus, segasusseisund, lihasensüümide suurenenud
aktiivsus(määratakse veretestidega).

Teavitage kohe oma arsti või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda, kui te
kahtlustate endal serotoniinisündroomi.
Järgnevad ravimid võivad samuti toimida koos Venlafaxine ELVIM’ga ja neid tuleb kasutada
ettevaatusega. On väga tähtis, et te mainiksite oma arstile või apteekrile, kui te võtate ravimeid, mis
sisaldavad:
- ketokonasooli (seentevastane ravim)
- haloperidooli või risperidooni (psühhiaatriliste seisundite raviks)
- metoprolooli (beetablokaator kõrge vererõhu ja südameprobleemide korral).

Venlafaxine ELVIM koos toidu, joogi ja alkoholiga
Venlafaxine ELVIM’t tuleb võtta koos toiduga (vt lõik 3„Kuidas Venlafaxine ELVIM’t võtta”).
Ärge jooge ravi ajal Venlafaxine ELVIM’iga alkoholi. Samaaegne kasutamine alkoholiga võib
põhjustada äärmuslikku väsimust ja viia teadvuse kaotuseni ning võib süvendada depressiooni- ja
muude haigusseisundite, nt ärevushäire sümptomeid.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Öelge oma arstile, kui te olete rase või plaanite rasestuda. Te tohite Venlafaxine ELVIM’t kasutada
ainult pärast arstipoolset võimalike riskide ja kasude hindamist sündimata lapsele.

Informeerige kindlasti oma ämmaemandat ja/või arsti, et kasutate Venlafaxine ELVIM’t. Kasutades
raseduse ajal sarnaseid ravimeid (SSRI’d), võib suureneda imikute risk tõsise seisundi tekkeks, mida
nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks (PPHN), mis põhjustab lapse
kiiremat hingamist ning naha muutumist sinakaks. Need sümptomid ilmnevad tavaliselt esimese 24
tunni jooksul pärast lapse sündi Kui teie lapsel on sellised sümptomid, peate koheselt võtma ühendust
oma ämmaemanda ja/või arstiga.

Kui te võtate seda ravimit raseduse ajal, võib teie lapsel pärast sündimist lisaks hingamisraskusele
esineda toitumisprobleeme. Kui teie lapsel on sünnijärgselt sellised sümptomid ja te olete mures, võtke
oma arsti ja/või ämmaemandaga nõu saamiseks ühendust.

Kui võtate Venlafaxine ELVIM raseduse lõpus, võib suureneda risk tugevaks vaginaalseks veritsuseks
vahetult pärast sünnitamist, eriti kui teil on varasemalt olnud veritsushäireid. Teie arst või
ämmaemand peavad nõu andmiseks teadma, et olete võtnud Venlafaxine ELVIM.

Venlafaxine ELVIM eritub rinnapiima. On risk toimete avaldumiseks lapsel. Seega peate te arutama
oma arstiga ja ta otsustab, kas te peate katkestama rinnaga toitmise või Venlafaxine ELVIM’i ravi.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Ärge juhtige autot ega kasutage tööriistu või masinaid, kuni te ei tea, kuidas Venlafaxine ELVIM teile
mõjub.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline soovituslik algannus depressiooni ja sotsiaalärevushäire raviks on 75 mg ööpäevas. Teie arst
võib annust järk-järgult suurendada ja kui vajalik, siis isegi kuni maksimaalse annuseni 375 mg
ööpäevas depressiooni raviks. Kui teil ravitakse paanikahäiret, alustab arst väiksemast annusest (37,5
mg) ja suurendab siis annust järk-järgult. Sotsiaalärevushäire puhul on suurim ööpäevane annus 225
mg.

Võtke Venlafaxine ELVIM’t iga päev ligikaudu samal ajal, kas hommikul või õhtul. Kapslid tuleb
alla neelata tervena, koos piisava vedelikuga ja mitte avada, purustada, närida ega lahustada.

Venlafaxine ELVIM’t tuleb võtta koos toiduga.
Kui teil on maksa- või neeruprobleeme, rääkige sellest oma arstiga, kuna teie Venlafaxine ELVIM
annus võib sel juhul olla erinev.

Ärge lõpetage Venlafaxine ELVIM’i võtmist ilma eelnevalt arstiga konsulteerimata (vt lõik „Kui te
lõpetate Venlafaxine ELVIM võtmise”).

Kui teil on tunne, et Venlafaxine ELVIM‘i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti
või apteekriga

Kui te võtate Venlafaxine ELVIM’t rohkem kui ette nähtud
Kui te olete võtnud määratud annusest rohkem Venlafaxine ELVIM’t, pöörduge koheselt oma arsti või
apteekri poole.
Üleannustamine võib olla eluohtlik, eriti samaaegsel kasutamisel alkoholi ja/või teatud ravimitega (vt
„Muud ravimid ja Venlafaxine ELVIM“).
Võimaliku üleannustamise sümptomid võivad olla kiire pulss, teadvuse häired (unisusest kuni
koomani), ähmane nägemine, krambid ja oksendamine.

Kui te unustate Venlafaxine ELVIM’t võtta
Kui te unustate annust võtta, võtke see niipea, kui teile meenub. Kui on siiski juba lähedal järgmise
annuse aeg, jätke unustatud annus vahele ja võtke tavapärane annus. Ärge võtke kahekordset annust,
kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Venlafaxine ELVIM’i võtmise
Ärge lõpetage ravimi võtmist või vähendage annust ilma oma arsti soovituseta, isegi juhul, kui te end
paremini tunnete. Kui teie arst arvab, et te ei vaja enam Venlafaxine ELVIM’t, palub ta teil annust
enne ravikuuri täielikku lõpetamist aeglaselt vähendada. Teadaolevalt ilmnevad Venlafaxine ELVIM’i
võtmise lõpetanud inimestel kõrvaltoimed, eriti siis, kui Venlafaxine ELVIM võtmine lõpetatakse
ootamatult või kui annust vähendatakse liiga kiiresti. Mõned patsiendid võivad kogeda sümptomeid,
nagu väsimus, pearinglus, uimasus, peavalu, unetus, luupainajad, suukuivus, söögiisu kadumine,
iiveldus, kõhulahtisus, närvilisus, erutuvus, segasus, helin kõrvus, torkiv või harvemini elektrišoki
tunne, nõrkus, higistamine, krambid või gripilaadsed sümptomid.

Teie arst soovitab teile, kuidas te peaksite järk-järgult Venlafaxine ELVIM’i ravi lõpetama. Kui teil
tekivad need või mõned muud sümptomid, mis on murettekitavad, küsige nõu oma arsti käest.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui juhtub mõni järgnevast, ärge võtke rohkem Venlafaxine ELVIM’t.. Pöörduge koheselt oma arsti
poole või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.
- pigistustunne rinnus, kähisev hingamine, neelamis- või hingamisraskused
- näo, kõri, käte või jalgade turse
- närvilisus- või ärevustunne, pearinglus, tuikav tunne, äkiline nahapunetus ja/või kuumatunne
- raskekujuline nahalööve, sügelus või nõgestõbi (nahapinnast kõrgemad punased või kahvatud
laigud, mis tihti sügelevad)
- serotoniinisündroomi nähud ja sümptomid, milleks võivad olla rahutus, hallutsinatsioonid,
koordinatsiooni kadumine, südame kiire löögisagedus, palavik, kiired vererõhu muutused,
üliaktiivsed refleksid, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine.
Serotoniinisündroom võib oma kõige raskemal kujul sarnaneda maliigsele neuroleptilisele
sündroomile (MNS). MNS-i sümptomid võivad olla palavik, südame kiirenenud löögisagedus,
 higistamine, raskekujuline lihaskangus, segasusseisund, lihasensüümide suurenenud aktiivsus
(määratav vereanalüüsis).

Teised kõrvaltoimed, millest peate oma arstile rääkima, on:
- köha, vilistav hingamine, hingeldus ja palavik
- must (tõrvataoline) väljaheide või vere esinemine väljaheites
- kollane nahk või silmad, sügelus või uriini tume värvus, mis võib viidata maksapõletikule
(hepatiit)
- südameprobleemid, nagu kiire või ebakorrapärane pulss, vererõhu tõus
- silmaprobleemid, nagu ähmane nägemine ja laienenud pupillid
- närviprobleemid, nagu pearinglus, torkimistunne, liikumishäired, krambid
- psühhiaatrilised häired, nagu hüperaktiivsus ja eufooria,
ravimi ärajätunähud (vt lõik „Kuidas Venlafaxine ELVIM’t võtta”, „Kui te lõpetate Venlafaxine
ELVIM’i võtmise“)
- veritsusaja pikenemine – kui te lõikate endale sisse või vigastate end, võib veritsemine kesta
pikemalt kui tavaliselt.

Täielik kõrvaltoimete loetelu

Väga sage (esineb rohkem kui ühel kasutajal 10-st)
– Pearinglus, peavalu.
– Iiveldus, suukuivus.
– Higistamine (sealhulgas öine higistamine).

Sage (esineb ühel kuni 10 kasutajal 100-st)
– Vähenenud söögiisu, kõhukinnisus, oksendamine, kõhulahtisus.
– Enesest ja reaalsusest võõrdumise (või eraldumise) tunne, närvilisus, segasus, häirivad unenäod,
unetus.
– Unisus, treemor, „sipelgate jooksmise” tunne, suurenenud lihastoonus.
– Kohin kõrvus (tinnitus).
– Vererõhu tõus, nahaõhetus, südamepekslemine (palpitatsioonid).
– Urineerimise sagenemine, raskused uriini väljutamisel.
– Vähenenud libiido, ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm (mehed), orgasmi puudumine,
erektsioonihäire (impotensus).
– Menstruaaltsükli häired, näiteks suurenenud või ebaregulaarne veritsus.
– Nõrkus (asteenia), väsimus, külmavärinad.
– Nägemishäired, sealhulgas ähmane nägemine, pupillide laienemine, silmade suutmatus
automaatselt muuta fookust kaugemal olevatest objektidest lähemal olevateni.
– Haigutamine.
– Kolesteroolisisalduse tõus.

Aeg-ajalt (esineb ühel kuni 10 kasutajal 1000-st)
– Hallutsinatsioonid, reaalsusest võõrdumise (või eraldumise) tunne, rahutus, orgasmihäired
(naised), tunnete või emotsioonide puudumine, ülierutuse tunne, hammaste kiristamine.
– Rahutuse tunne või võimetus istuda või seista paigal, minestus, lihaste tahtmatud liigutused,
koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, maitsetundlikkuse muutus.
– Südame kiirenenud löögisagedus, pearinglustunne (eriti kiirel püstitõusmisel).
– Õhupuudus.
– Vere oksendamine, must tõrvataoline väljaheide või vere esinemine väljaheites, mis võib viidata
sisemisele verejooksule.
– Üldine nahaturse, eriti näo-, suu-, keele-, kurgupiirkonnas või kätel ja jalgadel ja/või võib esineda
sügelev lööve (nõgestõbi), ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes, verevalumid,, juuste
väljalangemine, nahalööve.
– Võimetus väljutada uriini.
– Kehakaalu suurenemine, kehakaalu langus.
Harv (esineb ühel kuni 10 kasutajal 10 000-st)
– Krambid või krambihood.
– Võimetus kontrollida urineerimist.
– Üliaktiivsus, mõttekäigu kiirus ja vähenenud unevajadus (mania).

Teadmata esinemissagedus
– Vereliistakute vähenenud arv veres, mis võib viia verevalumite või veritsuste tekke
suurenemiseni, verehäired, mis võivad viia suurenenud infektsiooniriskini.
– Sügelus, kollane nahk või silmad, uriini tume värvus või gripilaadsed sümptomid, mis võivad
viidata maksapõletikule (hepatiit), kerged muutused maksaensüümide aktiivsuses veres.
– Liigne veetarbimine (tuntud kui antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom).
– Vere naatriumisisalduse langus.
– Enesetapumõtted ja –käitumine; enesetapumõtete ja –käitumise juhtudest on teatatud
venlafaksiinravi ajal või peatselt pärast ravi lõpetamist (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne
Venlafaxine ELVIM võtmist“).
– Ebanormaalne rinnapiima teke.
– Kehatemperatuuri tõus koos lihasjäikusega, segasus või erutatus ja higistamine või kontrollimatud
lihastõmblused, mis võivad olla tõsise seisundi, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks
sündroomiks, sümptomid, eufooriline meeleolu, uimasus, püsivalt kiired silmade liigutused,
kohmakus, rahutus, purjusoleku tunne, higistamine või lihasjäikus, mis on serotoniinisündroomi
sümptomid, lihasjäikus, -spasmid ja lihaste tahtmatud liigutused.
– Desorientatsioon ja segasus, millega sageli kaasnevad hallutsinatsioonid (deliirium).
– Tugev silmavalu ja vähenenud või hägustunud nägemine.
– Vererõhu langus, südame muutunud, kiire või ebaregulaarne löögisagedus, mis võib viia
minestamiseni, ootamatu veritsus, nt veritsevad igemed, vere esinemine uriinis või vere
oksendamine, või äkki tekkinud verevalumid või katkenud veresooned (katkenud veenid).
– Köha, vilistav hingamine, hingeldus ja kõrge palavik, mis on valgeliblede taseme tõusuga seotud
kopsupõletiku (pulmonaalne eosinofiilia) sümptomid.
– Tugevad kõhu- või seljavalud (mis võivad viidata tõsisele soole-, maksa- või kõhunäärmehäirele).
– Nahalööve, mis võib põhjustada naha tugevat villidega kattumist ja koorumist, sügelus, kerge
lööve.
– Seletamatu lihasvalu, hellus või nõrkus (rabdomüolüüs).
– Näo- või keeleturse, hingamisraskus või hingeldus, sageli koos nahalööbega (see võib olla tõsine
allergiline reaktsioon).
– Peapööritus (vertiigo).
– Tugev vaginaalne veritsus vahetult pärast sünnitust (sünnitusjärgne hemorraagia), vt rohkem
teavet lõik 2 „Rasedus“.

Venlafaxine ELVIM võib mõnikord põhjustada soovimatuid kõrvaltoimeid, milleks te valmis ei ole,
nagu nt vererõhu tõus või ebaloomulik pulss, kerged muutused verepildis või maksaensüümide,
naatriumi või kolesterooli tasemes. Veel võib Venlafaxine ELVIM harva vähendada vere
trombotsüütide hulka, mis suurendab sinikate tekke ja veritsuse riski. Sellepärast võib teie arst soovida
teile aeg-ajalt teha vereproove, eriti juhul, kui te võtate Venlafaxine ELVIM’t pikemat aega.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30ºC .

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Venlafaxine ELVIM sisaldab
- Toimeaine on venlafaksiin. Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab kas
75 mg või 150 mg venlafaksiini, venlafaksiinvesinikkloriidina.
- Abiained on:
75 mg toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel:
Kapsli sisu: hüpromelloos, ammooniummetakrülaadi kopolümeer (tüüp B), naatriumlaurüülsulfaat,
magneesiumstearaat.
Kate: aluseline butüülmetakrülaatkopolümeer 12,5 %.
Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid (E 171), punane raudoksiid (E 172).
Trükitint: šellak, must raudoksiid (E 172), propüleenglükool (E 1520).

150 mg toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel:
Kapsli sisu: hüpromelloos, ammooniummetakrülaadi kopolümeer (tüüp B), naatriumlaurüülsulfaat,
magneesiumstearaat.
Kate: aluseline butüülmetakrülaadi kopolümeer 12,5 %.
Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid (E 171), erütrosiin (E 127), indigokarmiin (E 132).
Trükitint: šellak, must raudoksiid (E 172), propüleenglükool (E 1520).

Kuidas Venlafaxine ELVIM välja näeb ja pakendi sisu
75 mg toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel: ihuvärvi läbipaistmatud kõvad želatiinkapslid
(suurus 0), mis sisaldavad kahte ümmargust kaksikkumerat õhukese polümeerikattega tabletti.
150 mg toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel: sarlakpunased läbipaistmatud kõvad
želatiinkapslid (suurus 00), mis sisaldavad kolme ümmargust kaksikkumerat õhukese
polümeerikattega tabletti.

75 mg: 28, 30 või 100 kapslit
150 mg: 28, 30 või 100 kapslit

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
SIA ELVIM
Kurzemes pr.3G
Riga, LV-1067
Läti

Tootja:
Pharmathen S.A.,
Dervenakion 6,
15351, Pallini, Attiki ,
Kreeka

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:
Eesti Venlafaxine ELVIM
 Kreeka Melocin (75 mg, 150 mg)
Island Venlafaxine Alvogen

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2023