Standacillin 1000mg Viaal 1g · 100 tk: pakendi infoleht

5 Kuidas Standacillin’i säilitada

Näidustused
Ampitsilliinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid:
- Kuseteede komplitseeritud infektsioon
- Endokardiit (koos aminoglükosiididega)
- Pneumoonia
- Meningiit
- Listerioos
Kliiniliselt oluline toimespekter: Enterococcus, Escherichia coli, Haemophilus influenzae, Listeria,
Streptococcus, Proteus mirabilis.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Standacillin’i ei tohi kasutada
- kui olete ampitsillini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
- kui teil on teadaolev või oletatav ülitundlikkus beetalaktaamantibiootikumide (nt penitsilliinid ja
tsefalosporiinid) suhtes.
- Standacillin’i samaaegset kasutamist infektsioosse mononukleoosi (lümfisõlmede põletik),
tsütomegaloviirusinfektsiooni või lümfoidleukeemiaga patsientidele tuleb vältida, sest neil on
suurenenud risk nahareaktsioonide tekkeks.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Standacillin’i kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Patsiente tuleb hoiatada võimalike allergiliste reaktsioonide tekke suhtes ja selgitada vajadust nendest
teatada.

1/6
Seoses ampitsilliinraviga on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, sh Stevensi-Johnsoni sündroomist
(SJS), toksilisest epidermaalnekrolüüsist (TEN), ravimireaktsioonist eosinofiilia ja süsteemsete
sümptomitega (DRESS) ning ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (vt lõik 4
”Võimalikud kõrvaltoimed”).
Kui teil tekib laialdane lööve koos villide ja naha ketendusega, eriti suu, nina, silmade ja suguelundite
ümbruses või raskem vorm, mis põhjustab naha ulatuslikku irdumist, lõpetage Standacillini kasutamine ja
pöörduge koheselt arsti poole. Teavitage oma arsti, et võtate Standacillini.

Eriti ettevaatlik tuleb olla ravimi kasutamisel allergilise diateesi, bronhiaalastma ning mükoosidega
patsientidel.

Kiirete allergiliste reaktsioonide (nt urtikaaria ja anafülaksia) ilmnemisel tuleb ravi koheselt lõpetada ja
manustada standardse ravi korras adrenaliini, antihistamiinseid ravimeid ja kortikosteroide.

Antibiootikume üksi sobib kolangiidi ja koletsüstiidi raviks kasutada ainult kergetel juhtudel, kui
haigusega ei kaasne olulist sapipaisu.

Häirunud neerufunktsiooniga patsientidel ampitsilliini eritumine pikeneb. Seetõttu võib kahjustuse
ulatusele vastavalt osutuda vajalikuks maksimaalse ööpäevase annuse vähendamine (vt lõik „Annustamine
ja manustamisviis“).

Haigetel, kes saavad ravimit suurtes annustes pikka aega, tuleb jälgida maksafunktsiooni näitajaid.
Eelneva neerukahjustusega patsientidel või nahareaktsioonide ilmnemisel tuleb teha uriinianalüüs ja
määrata neerufunktsiooni näitajad. Eriti hemolüütilise aneemia esinemisel tuleb vereloomesüsteemi
antikehadest tingitud reaktsioonide selgitamiseks teha vereanalüüsid.

Pikaajalise ravi korral tuleb tähelepanu pöörata resistentsete bakterite või seente ülemäärasele kasvule.
Infusioonravi saavatel patsientidel tuleb manustamiskohta iga 48 tunni järel vahetada. Sekundaarsete
infektsioonide tekkides tuleb kasutada tavapäraseid meetmeid.

Raske ja püsiva kõhulahtisuse tekkides tuleb arvestada antibiootikumi kasutamisega seotud
pseudomembranoosse koliidi (vere- ja limakiududega vesivedel iste, tuim difuusne või koolikuline
kõhuvalu, palavik ja hootised tenesmid) võimalusega. Kuna see seisund võib osutuda eluohtlikuks, tuleb
sel juhul Standacillin’i kasutamine koheselt lõpetada ning vastavalt tundlikkustestide tulemustele alustada
kindlaks tehtud patogeeni vastase spetsiifilise raviga (nt peroraalselt 250 mg vankomütsiini neli korda
ööpäevas). Sooleperistaltikat pärssivad ravimid on vastunäidustatud.

Muud ravimid ja Standacillin
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis
tahes muid ravimeid.
Kui ampitsilliini kasutatakse samaaegselt koos aminoglükosiidiga, siis ei tohi neid antibiootikume süstlas,
intravenoosse infusiooni kotis või süsteemis kokku segada, sest sellisel juhul võib aminoglükosiidi toime
kaduda.

Kuna penitsilliinid (nagu ka ampitsilliin) toimivad ainult paljunevatesse mikroorganismidesse, ei tohi neid
kombineerida bakteriostaatiliste antibiootikumidega. Vastavalt tundlikkustestide tulemustele võib
ampitsilliini kombineerida teiste bakteritsiidsete antibiootikumidega (tsefalosporiinid, aminoglükosiidid).

Probenetsiidi samaaegsel kasutamisel väheneb ampitsilliini eliminatsioon neerude kaudu, suureneb
ampitsilliini plasmakontsentratsioon ning pikeneb plasmas püsimise aeg. Seetõttu võib probenetsiid
vähendada ka Standacillin’i jaotuvust ja levikut organismi kudedes.

Allopurinooli samaaegsel kasutamisel suureneb nahalöövete tekkeoht.
2/6
Ampitsilliin võib vähendada atenolooli eritumist uriiniga.

Ampitsilliini manustamisel samaaegselt koos antikoagulantidega (varfariini ja fenindiooniga) võivad INRi
väärtused muutuda.

Samaaegsel ampitsilliini manustamisel võib suukaudse tüüfuse vaktsiini efektiivsus väheneda.

Tsütotoksilised ained: metotreksaadi eritumine võib väheneda.

Ampitsilliin võib häirida uriinis aminohapete määramist paberkromatograafia meetodil. Mitte-
ensümaatilised meetodid glükoosi sisalduse määramiseks uriinis võivad anda vale-positiivseid tulemusi.
Samamoodi võib olla kõrvalekaldeid urobilinogeeni määramise testides.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus
Seni puuduvad tõendid, mis kinnitavad raseduse ajal manustatud ampitsilliini embrüotoksilist,
teratogeenset või mutageenset toimet. Andmed ravimi kasutamise kohta inimestel on piiratud ning seetõttu
võib ampitsilliini kasutada ainult mõjuva näidustuse olemasolul pärast kasu ja riski suhte hindamist.

Imetamine
Ampitsilliin eritub rinnapiima. Arvestada tuleb rinnapiima saavate imikute sensibiliseerumise
võimalusega (allergia oht) ning resistentsuse tekkega soole mikroflooras.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Standacillin ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Standacillin sisaldab naatriumi
Standacillin sisaldab 65,8 mg (2,862 mmol) naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) ühes viaalis. See
on võrdne 3,3%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest
täiskasvanutel.

Seda ravimit manustab teile arst või medõde.

Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud: 1...2 g 3...6 korda ööpäevas.
Lapsed: 100...200 mg (meningiidi korral 200...400 mg) ööpäevas jagatuna 4 manustamiskorrale.
Vastsündinud (0...7-päeva vanused): 75...150 mg/kg ööpäevas jagatuna 3 manustamiskorrale.
Vastsündinud (8...28-päeva vanused): 100...200 mg/kg ööpäevas jagatuna 4 manustamiskorrale.

Annustamine aeglustunud eliminatsiooniga patsientidel
Raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb annuseid või annustamisintervalle kohandada vastavalt
vähenenud kreatiniini kliirensi väärtustele. Raske neerupuudulikkusega patsiendile ei tohi ampitsilliini
manustada rohkem kui 1 g iga 8 tunni järel. Kui kreatiniini kliirens on alla 10 ml/min, tuleb
annustamisintervalli pikendada 12...24 tunnini.

3/6
Manustamisviis
Intravenoosne või intramuskulaarne süstimine või intravenoosne infusioon.
Kasutada tohib ainult selgeid ning vahetult enne manustamist valmistatud lahuseid. Veenduge, et pulber
on täielikult lahustunud. Valmistage korraga ette ainult üks annus.

- Lahused intramuskulaarseteks süsteteks
Lahustage viaali sisu (1 g) 5 ml-s lahustis (süstevees).

- Lahused intravenoosseteks süsteteks
Lahustage viaali sisu (1 g) 5 ml-s lahustis (süstevees). Süstida veeni aeglaselt – vähemalt 3…5
minuti jooksul.

- Lahused intravenoosseteks infusioonideks
Lahustage viaali sisu (1 g) 5 ml-s lahustis (süstevees). Lisage ettevalmistatud lahus mistahes
kogusele 0,9% NaCl lahusele ja infundeerige 15…20 minuti jooksul.

Kui te arvate, et teile on Standacillin’i manustatud rohkem, kui ette nähtud
Üleannustamisel aminopenitsilliinidega on üksikutel juhtudel ilmnenud uroloogilised sümptomid (nt
hematuuria ja kristalluuria, hemorraagiline tsüstiit, interstitsiaalne nefriit, oliguuria, hüperkaleemia ja/või
neerukahjustus), mis möödusid püsivate tüsistusteta.
Ravimi kõrge kontsentratsiooni saavutamisel liikvoris võivad ilmneda neuroloogilised sümptomid (sh
krambid).
Üleannustamise korral tuleb hoolikalt jälgida elulisi näitajaid ning mistahes sümptomite ilmnemisel
rakendada sümptomaatilist ravi. Spetsiifiline antidoot puudub.
Ampitsilliini saab vereringest eemaldada hemodialüüsi teel.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arstiga.

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kõrvaltoimed liigitatakse vastavalt organsüsteemile ja esinemissagedusele tuginedes järgnevale
klassifikatsioonisüsteemile:

Väga sage (≥1/10)
Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10 000)
Teatmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid
Ravimi pikaajaline ja korduv manustamine võib tekitada superinfektsiooni resistentsete mikroorganismide
või pärmseentega.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv: vereanalüüsis muutused (nt trombotsütopeenia, agranulotsütoos, leukopeenia ja eosinofiilia).
Aneemia, veritsus- ja protrombiiniaja pikenemine. Ravi katkestamise järel nimetatud nähud üldjoontes
taanduvad.

Immuunsüsteemi häired
4/6
Harv: ravimist tingitud palavik, naha koorumine (Lyelli sündroom), naha ning limaskestade villiline lööve
(Stevens-Johnsoni sündroom), kõriturse, seerumtõbi, allergiline vaskuliit.
Väga harv: anafülaktilised reaktsioonid.
Dermatofüütide ja penitsilliini vahel võib esineda antigeeni sarnasus. Seetõttu võivad seeninfektsiooniga
patsientidel juba penitsilliini esmakordsel manustamisel vallanduda reaktsioonid, mis tavaliselt tekivad
ravimi korduva manustamise järel.
Ravi käigus võib kõhutüüfuse, leptospiroosi või süüfilisega patsientidel bakteriolüüsi tõttu ilmneda
Jarisch-Herxheimeri reaktsioon (palavik, külmavärinad, peavalu, lihasvalu ja nahalööve).

Närvisüsteemi häired
Ampitsilliini väga kõrgete plasmakontsentratsioonide juures (nt häirunud neerufunktsiooni puhul või
ravimi väga suurte annuste kasutamisel) võivad tekkida kesknärvisüsteemi erutus, lihaste
äkksundliigutused (müokloonused) ja krambid.

Seedetrakti häired
Aeg-ajalt: seedetrakti häired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus) vaibuvad tavaliselt ravi jätkudes ning
suuremal osal juhtudest ei ole reeglina ravi katkestamise põhjuseks. Seedetrakti mikrofloora taastub
üldjuhul ligikaudu 3...5 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist. Ravi kestel tekkinud kõhulahtisuse korral
tuleb arvestada ägeda antibiootikumide poolt põhjustatud kõhulahtisuse (pseudomembranoosse koliidi)
võimalusega (vt lõik “Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Standacillin”).
Teadmata: Sarnaselt teiste penitsilliinide kasutamisega võivad tekkida keele põletustunne, suu limaskesta
põletik, suukuivus või maitsehäired.

Maksa ja sapiteede häired
Võimalik on lühiaegne maksaensüümide (transaminaaside) aktiivsuse tõus.
Sarnaselt teistele beetalaktaam-antibiootikumidele on harvadel juhtudel teatatud maksapõletikust
(hepatiidist) ja sapipaisust tingitud maksapõletikust (kolestaatilisest ikterusest).

Naha ja nahaaluskoe häired
Tüüpiline ampitsilliinist tingitud nahalööve, mis tavaliselt on oma olemuselt leetrite-taoline või
makulopapuloosne, ilmneb 8…10 päeva pärast esimest manustamist ning 2…3. päeval pärast korduvat
ampitsilliini manustamist. Üldjuhul kaob nahalööve mõne päevaga, hoolimata ravi jätkumisest.
Lööve esineb sagedamini viirusinfektsioonidega või neerupuudulikkusega patsientidel või patsientidel,
kellel kasutatavad annused ületavad 6 g ööpäevas.
Väga harv: ülitundlikkusreaktsioon (angioödeem), naha pealmise kihi villid ja koorumine, naha
põletikuline ketendamine, nahapunetus, millega kaasnevad muutused nahas ja naha veritsemine
(eksfoliatiivne dermatiit), nahalööve (multiformne erüteem).
Teadmata: Punetav, ketendav lööve koos nahaaluste sõlmekestega ja villidega (eksanteemne pustuloos).

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused
Väga harv: liigesvalu

Neerude ja kuseteede häired
Väga harv: neerupõletik (interstitsiaalne nefriit)
Harv: kristallide sadenemine kuseteedes (kristalluuria, tekib suurte annuste veenisisesel manustamisel)

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga harv: palavik
Teadmata: Esineda võivad gripitaolised nähud lööbe, palaviku, lümfisõlmede tursega ning vereanalüüsi
(sh valgete vererakkude arvu suurenemine (eosinofiilia) ja maksaensüümide taseme tõus)
(ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS)).

Kõrvaltoimetest teatamine
5/6
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka
selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee
kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C, originaalpakendis valguse eest kaitstult.

Kõlblikkusaeg: 3 aastat.
Valmistatud lahus tuleb kohe ära kasutada.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Standacillin sisaldab
- Toimeaine on ampitsilliin (naatriumisoolana). Üks viaal sisaldab 1000 mg ampitsilliini
(naatriumisoolana). 1 viaali naatriumisisaldus on 2,862 mmol.
- Abiained puuduvad.
Valmis süstelahus on mõeldud intravenoosseks või intramuskulaarseks kasutamiseks.

Kuidas Standacillin välja näeb ja pakendi sisu
Läbipaistvad klaasist viaalid (tüüp III), mis on suletud halogeenitud butüülkummikorgi ja
alumiiniumkattega.
100 viaali haiglapakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja
Sandoz GmbH
Biochemiestrasse 10
A-6250 Kundl
Austria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Sandoz d.d. Eesti filiaal
Tel : +372 6652 400

Infoleht on viimati uuendatud mais 2025.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Järgnev informatsioon on mõeldud ainult meditsiinipersonalile või tervishoiutöötajale:

Sobimatus
Vältimaks soovimatuid keemilisi reaktsioone ei tohi süste- ega infusioonilahusele lisada teisi ravimeid.

6/6
Teiste ravimite (antibiootikumide) kasutamise vajadusel tuleks neid manustada enne või pärast
ampitsilliini manustamist. Teiste lahustega (nt koguvere, vereplasma, invertsuhkrute või dekstraanidega)
segamist tuleks vältida.

7/6