Seduxen 5mg · 20 tabletti : notice

5 Kuidas Diazepam Desitin’i säilitada

Diazepam Desitin sisaldab toimeainena diasepaami, mis on bensodiasepiini rühma
trankvillisaator. Diasepaam on psühhotroopne ravim hirmu, erutuse ja ängistuse
vähendamiseks, aga ka rahustava ja und soodustava toimega. Lisaks on diasepaamil lihaseid
lõõgastav ja krambivastane toime.

Näidustused
Üldanesteesia sissejuhatamine. Ärevusseisundid. Krambisündroom, epileptiline staatus,
febriilsed krambid. Alkoholivõõrutusnähud.

Diazepam Desitin’i ei tohi kasutada:
- kui olete diasepaami või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline;
- kui teil on varem esinenud sõltuvus alkoholist, ebaseaduslikest narkootikumidest või
ravimitest, välja arvatud ägedad alkoholi võõrutusnähud;
- kui teil on äge mürgistus, mis on tekitatud alkoholi, uinuti, valuvaigisti või psühhotroopse
ravimiga (neuroleptikum, antidepressant või liitium);
- kui teil esinevad hingamishäired une ajal (uneapnoe sündroom);
- kui teil on raske hingamispuudulikkus või raske maksapuudulikkus;
- kui teil on raske lihasnõrkuse seisund (myasthenia gravis).

Vastsündinul ja väikelapsel vanuses kuni 6 kuud on ravimi kasutamine vastunäidustatud.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Diazepam Desitin’i kasutamist pidage nõu oma arstiga.

Diazepam Desitin’i tuleb kasutada ettevaatusega:
- kui teil on neerude- või maksatalitlushäired;
- kui teil on lihaskoordinatsiooni häired (tserebraalne või spinaalne ataksia);
- kui teil on hingamishäire või vereringehäire;
- kui teil on anamneesis ravimsõltuvus (alkohol, ravimid, narkootikumid).

Diasepaami ei tohi kasutada kaotusvaluga inimesed, sest ravim võib inhibeerida
psühholoogilist kohastumist.

Diasepaam on sõltuvust tekitav ravim. Igapäevane kasutamine isegi mõnenädalase perioodi
jooksul toob kaasa sõltuvuse tekkimise riski. See kehtib mitte ainult eriti suurte annuste
kuritarvitamise kohta, vaid ka raviannuste puhul.

Kui te kasutate seda ravimit pikema aja jooksul, kontrollib teie arst teie vererakkude arvu ja
maksatalitlust.

Diazepam Desitin’i ei tohi võtta samal ajal alkoholi ja/või ravimitega, millel on pärssiv toime
kesknärvisüsteemile. Samal ajal võtmisel võib diasepaami toime tugevneda ja viia
teadvusekaotuseni ja südame-veresoonkonna talitluse ja/või hingamise pärssimiseni, mis nõuab
erakorralist ravi.

Tolerantsuse tekkimine
Pärast diasepaami korduvat kasutamist mõne nädala jooksul võib tekkida toime kadumine.
Rääkige sellest oma arstile.

Sõltuvuse tekkimine
Nagu teiste rahustite puhul, võib diasepaam tekitada füüsilist ja psühholoogilist sõltuvust.
Sõltuvuse tekkerisk suureneb koos annuse suurenemise ja ravi kestuse pikenemisega, kuid risk
esineb ka raviannuse ja lühiajalise kasutamise korrala. Seetõttu tuleb vältida vaheaegadeta
kasutamist enam kui 4 nädala jooksul.

Ravi järsu lõpetamise sümptomid / võõrutussümptomid
Pärast füüsilise sõltuvuse tekkimist kaasnevad ravi järsu katkestamisega võõrutussümptomid,
sageli paaripäevase viivitusega. Need võivad hõlmata unenägude sagenemist, peavalusid,
lihasvalu, äärmist ärevust, pinget, sisemist rahutust, higistamist, värisemist, meeleolu
kõikumisi, unehäireid, segasust ja ärrituvust.
Rasketel juhtudel võivad esineda järgmised sümptomid: enese või ümbritseva tajumise häired
(derealisatsioon, depersonalisatsioon), segasusseisund, ülitundlikkus valguse, helide
(hüperakuusia) ja füüsilise kontakti suhtes, jäsemete tuimus ja kirvendus, hallutsinatsioonid või
epileptilised hood. Rääkige oma arstiga, kui täheldate selliseid nähte.

Sümptomid, mis olid ravi põhjuseks diasepaamiga, võivad ravi lõpetamisel uuesti
tugevamatena tekkida. Nendega võivad kaasneda teised reaktsioonid, sealhulgas meeleolu
kõikumised, ärevus ja rahutus. Kuna võõrutusfenomeni risk on suurem pärast ravi järsku
katkestamist, on soovitatav vähendada annust järkjärgult.

Mäluhäire
Diazepam Desitin võib põhjustada lühiajalist mälukaotust. Näiteks ei suuda te enam meenutada
tegevusi, mida tegite pärast diasepaami kasutamist. Selline seisund tekib tavaliselt mitu tundi
pärast ravimi manustamist. Risk suureneb annusest sõltuvalt ja seda saab vähendada piisavalt
pika segamatu uneperioodiga (7–8 tundi) pärast ravimi võtmist.

Psühholoogilised ja „paradoksaalsed“ reaktsioonid
Bensodiasepiinide kasutamisel, eriti eakatel patsientidel või lastel, võivad esineda
hallutsinatsioonid ja teised kõrvaltoimed (niinimetatud „paradoksaalsed reaktsioonid“, nagu
rahutus, ärrituvus, agressiivne käitumine, luupainajad, hallutsinatsioonid, luulud, sobimatu
käitumine ja muud käitumishäired) (vt lõik 4). Sellistel juhtudel tuleb ravi diasepaamiga
lõpetada.

Psühhoosid
Diasepaami ei soovitata vaimsete ja psühhiaatriliste häirete (psühhootilise haiguse) esmaseks
raviks.

Diasepaami ei tohiks kasutada foobilised või sundmõtetega patsiendid.

Depressioon
Diasepaami ei tohi üksi kasutada depressiooni või depressiooniga seotud ärevuse raviks. Mõnel
juhul võivad depressiooni kliinilised sümptomid tugevneda (enesetapurisk), kui põhjuseks
olevat haigust ei ravita sobivate ravimitega (antidepressantidega) (vt lõik 4).

Ravimi kasutamine ilma arsti nõuanneteta vähendab võimalust, et see ravim teid aitab. Pärast
neljanädalast kasutamist otsustab teie arst, kas ravi jätkata. Ärge mingil juhul suurendage teile
määratud annust, isegi kui toime väheneb. Annuse omavoliline suurendamine muudab
raskemaks ravieesmärgi saavutamise.

Ärge andke ravimit teistele.

Lapsed ja noorukid
Diasepaami tohib lastele ja noorukitele anda ainult arsti loal.

Patsientide erirühmad
Eakad patsiendid
Eakatele patsientidele tuleb anda väiksem annus (vt lõik 3). Eakatel patsientidel soovitatakse
olla ettevaatlik kukkumise riski tõttu eriti öösel üles tõustes (vt lõik 4). Kukkumine võib
toimuda diasepaami lihaseid lõõgastava toime tõttu.

Ettevaatlik tuleb olla halvas üldseisundis patsientide, samuti orgaaniliste ajumuutustega,
vereringe- või hingamispuudulikkusega (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus), neeru- või
maksatalitluse häiretega patsientidega (vt lõik 3).

Muud ravimid ja Diazepam Desitin
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete
kasutada mis tahes muid ravimeid.

Kui diasepaami kasutatakse samal ajal järgmiste ravimitega, võivad tugevneda nende vastavad
toimed ning kõrvaltoimed:
- uinutid, rahustavad ravimid (sedatiivid), valuvaigistid (opioidid) ja üldanesteetikumid;
- vaimsete ja psühhiaatriliste häirete ravimid (neuroleptikumid, antidepressandid,
liitiumipreparaadid);
- krampide raviks kasutatavad ravimid (antiepileptikumid);
- ärevuse ravimid (anksiolüütikumid);
- teatud allergia- või külmetuseravimid (antihistamiinikumid).

Eriti kehtib see alkoholi samaaegsel tarvitamisel, mispuhul toime võib ennustamatult muutuda
või tugevneda. Seetõttu tuleb ravi ajal diasepaamiga alkoholi vältida (vt lõik 2 „Diazepam
Desitin koos alkoholiga“).

Diasepaami ja opioidide (tugevad valuvaigistid, ravimid asendusraviks ja mõned köharavimid)
kooskasutamine suurendab uimasuse, hingamisraskuse ja kooma riski ning võib olla eluohtlik.
Seetõttu tuleb samaaegset kasutamist kaaluda ainult siis, kui teised ravivõimalused ei ole
võimalikud.
Kui arst kirjutab teile välja diasepaami koos opioididega, peavad ravimite annused ning
kooskasutamise kestus olema piiratud.

Palun informeerige oma arsti kõikidest opioididest, mida te kasutate ning järgige arsti poolt
soovitatud annuseid tähelepanelikult. Soovitav on teavitada sõpru ja sugulasi, et nad oleksid
teadlikud eespool kirjeldatud tunnustest ja sümptomitest. Selliste sümptomite tekkimisel
pöörduge oma arsti poole.

Buprenorfiini (tugev valuvaigisti) samaaegne kasutamine võib põhjustada hingamisseiskust ja
vereringe kollapsit (sh minestamist).

Diasepaami toimet võivad pikendada ja tugevdada ravimid, mis pärsivad teatud
maksaensüüme:
- tsimetidiin, omeprasool (maohaavandite raviks kasutatavad ravimid);
- isoniasiid (tuberkuloosiravim);
- disulfiraam (ravim alkoholi võõrutusnähtude raviks);
- ketokonasool (seenhaiguste ravim);
- fluvoksamiin, fluoksetiin (depressiooniravimid);
- suukaudsed rasestumisvastased vahendid;
- HIV-i proteaasi inhibiitorid (ravimid HIV infektsiooni raviks).

Toime nõrgenemine
Fenobarbitaal ja fenütoiin (krambiravimid) võivad kiirendada diasepaami ainevahetust ja
sellega nõrgendada selle toimet.
Diasepaami toime võib nõrgeneda kasutamisel koos rifampitsiiniga (antibiootikum).

Suitsetajatel võib diasepaami eritumine olla kiirenenud.

Teofülliin (astmaravim) väikses annuses tühistab diasepaami põhjustatud rahustava toime.

Teiste ravimite toime tugevnemine
Diasepaam võib tugevdada järgmiste ravimite toimeid ja võib-olla ka kõrvaltoimeid:
- narkootilised valuvaigistid: võib tekkida enesetunnet parandava toime tugevnemine,
mis kiirendab sõltuvuse tekkimist;
- fenütoiin (krambihäirete raviks kasutatav ravim): harvadel juhtudel võib toime
tugevneda.

Kui samaaegselt antakse lihaseid lõõgastavaid ravimeid, võib lihaseid lõõgastav toime
tugevneda, eriti eakatel patsientidel ja suurte annuste korral (kukkumise risk).

Diasepaam võib pärssida levodopa (Parkinsoni tõve ravim) toimet.

Kui 4-hüdroksüvõihapet (naatriumoksübaat, ravim unehaiguse (narkolepsia) raviks) võetakse
samal ajal, võib diasepaam tugevdada naatriumoksübaadi toimet.

Patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi teiste ravimitega, nagu kesknärvisüsteemile mõjuvad
kõrge vererõhu ravimid, β-retseptorite blokaatorid (kõrge vererõhu ravimid, mis toimivad
südamele), antikoagulandid (verehüübimisevastased ravimid), südameglükosiidid (ravimid,
mis tugevdavad südame kokkutõmbeid), ei saa koostoimete iseloomu ja ulatust usaldusväärselt
ennustada. Eriline ettevaatus on vajalik, kui neid kasutatakse samal ajal diasepaamiga, eriti ravi
alguses. Enne diasepaami manustamist teeb teie arst seetõttu kindlaks, kas te saate sellist
pikaajalist ravi.
Et diasepaam eritub kehast aeglaselt, võivad koostoimed tekkida ka paari päeva jooksul pärast
ravi lõpetamist diasepaamiga.

Diazepam Desitin koos alkoholiga
Te ei tohi juua alkoholi dieasepaami kasutamise ajal, sest alkohol võib mõjustada diasepaami
toimet ettearvamatus suunas.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle
ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus
Te ei tohi seda ravimit kasutada, kui olete rase, välja arvatud juhul, kui teie arst ütleb teile, et
peate seda kasutama. Seda ravimit tohib raseduse ajal kasutada ainult erandjuhtudel ja
hädavajadusel. Rasestumise korral ravi ajal selle preparaadiga tuleb kohe informeerida arsti,
kes otsustab, kas jätkata ravi või mitte.
Lastel, kelle emadele on antud bensodiasepiine raseduse ajal, võib esineda veidi sagedamini
väärarendeid, eriti jänesemokka. Lastel, kes on raseduse ajal kokku puutunud bensodiasepiinide
üleannustega, võib esineda aeglasem areng, neil võivad olla kaasasündinud väärarendid ja
vaimne alaareng.
Diasepaami pikaajaline kasutamine raseduse ajal võib vastsündinul põhjustada võõrutusnähte
harjumuse ja sõltuvuse tõttu. Suurte annuste manustamine enne sünnitust või selle ajal, samuti
pikaajaline kasutamine raseduse ajal võivad ajutiselt mõjutada teie vastsündinud lapse seisundit
ja käitumist (sealhulgas võivad vastsündinul esineda kehatemperatuuri langus,
hingamispuudulikkus, vererõhu langus, vähenenud lihaspinge, hingamise pärssimine ja nõrk
imemine (niinimetatud lõdva imiku sündroom).

Imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga.
Ravimit ei tohi rinnaga toitmise ajal kasutada, sest diasepaam ja tema metaboliidid erituvad
rinnapiima. Kui ravi on hädavajalik, tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

Pidage nõu oma arsti, kui olete rase või imetate. Suurtes kogustes manustatud bensüülalkohol
võib koguneda teie organismi ja põhjustada kõrvaltoimeid (nn „metaboolne atsidoos“).

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Te ei tohi juhtida autot ega töötada masinatega vähemalt 24 tunni jooksul pärast viimase annuse
manustamist. Teadaolevad kõrvaltoimed võivad kahjulikult mõjutada teie autojuhtimise või
masinate kasutamise võimet. Kui te ei saa piisavalt kaua magada või kui samaaegselt tarbite
alkoholi, võib suureneda tähelepanuvõime languse tõenäosus.
Alkoholi tarvitamine koos samaaegse diasepaamraviga mõjutab veelgi liikumisprotsesse ja -
oskusi, isegi 10 tundi pärast viimast annust. See võib põhjustada olulisi riske seoses töö- ja
liiklusõnnetustega. Seetõttu ei tohi te juhtida autot, kasutada masinaid ega sooritada muid
ohtlikke tegevusi.

Diazepam Desitin sisaldab etanooli (alkoholi), bensüülalkoholi, bensoehapet,
naatriumbensoaati ja propüleenglükooli
See ravimpreparaat sisaldab 12 mahuprotsenti etanooli (alkoholi), st kuni 250 mg annuse kohta,
mis vastab 6 ml õllele ja 2,5 ml veinile annuse kohta. Kahjulik alkoholisõltuvusega patsientidele.
Seda tuleb arvestada rasedatel või imetavatel naistel, lastel ja riskirühmades, näiteks
maksahaiguse või epilepsiaga patsiendid.

See ravim sisaldab igas rektaaltuubis 37,5 mg bensüülalkoholi, mis vastab 15 mg/ml.
Bensüülalkohol võib põhjustada kerget paikset ärritust.
See ravim sisaldab igas rektaaltuubis 2,5 mg bensoehapet (E210) ja 122,5 mg
naatriumbensoaati (E211), mis vastab 1 mg bensoehappele ml kohta ja 49 mg
naatriumbensoaadile ml kohta. Bensoehape ja naatriumbensoaat võivad põhjustada paikset
ärritust.

See ravim sisaldab igas rektaaltuubis 1 g propüleenglükooli, mis vastab 400 mg/ml.
Propüleenglükool võib põhjustada nahaärritust. Kui teie laps on noorem kui 5-aastane,
konsulteerige enne selle ravimi kasutamist oma arsti või apteekriga, eriti juhul kui laps saab
teisi propüleenglükooli või alkoholi sisaldavaid ravimeid. Kui teil esineb maksa- või
neeruhaigus, ärge kasutage seda ravimit, välja arvatud juhul, kui seda on soovitanud teie arst.
Teie arst võib teid selle ravimi kasutamise ajal täiendavalt kontrollida.

See ravim sisaldab 2,5 ml rektaallahuse kohta vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi,
põhimõtteliselt on see naatriumivaba.

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Annus sõltub individuaalselt patsiendi vanusest ja kehamassist ning haiguse tüübist ja
raskusastmest. Põhimõte on hoida annust nii väiksena kui võimalik. Rektaalne manustamine on
näidustatud kõigil juhtudel, mil veeni- või suukaudne kasutamine on raske või
vastunäidustatud.

Tavaline annus täiskasvanutele on ravi algul 5...10 mg. Vajadusel võib 10...15 min pärast
manustamist korrata, maksimaalselt kuni 30 mg.

Kasutamine lastel ja noorukitel
Üle 6-kuu vanusele lapsele kehakaaluga kuni 15 kg 5 mg diasepaami, kehakaaluga üle 15 kg
10 mg, vajadusel võib täiendavalt manustada 5...10 mg. Maksimaalne toime saabub 11...23 min
pärast.
Manustamist võib vajadusel korrata 2...4 tunni pärast.

Üldanesteesia sissejuhatamine
Täiskasvanule ja üle 3-aastasele lapsele 1 tund enne üldanesteesia sissejuhatamist 10 mg
diasepaami, alla 3-aastasele lapsele ja eakatele 5 mg diasepaami.

Ägedad ängistus-, pinge- ja ärevusseisundid, febriilsed krambid või teetanus
Täiskasvanule 5...10 mg diasepaami. Kuni 3-aastasele lapsele kehakaaluga 10...15 kg 5 mg
diasepaami, üle 3-aastasele lapsele kehakaaluga üle 15 kg 10 mg. Vajadusel võib manustamist
korrata 3...4 tundi pärast esimest manustamist.

Epileptiline staatus
Täiskasvanule ja üle 3-aastasele lapsele 10 mg diasepaami, alla 3-aastasele lapsele ja vanurile
5 mg diasepaami. Vajadusel võib 5 min pärast annust korrata.

Enne kirurgilisi või diagnostilisi protseduure, operatsioonijärgselt sedatsiooniks
Õhtul enne operatsiooni 10...20 mg diasepaami.
Operatsioonijärgselt 5...10 mg diasepaami, vajadusel võib manustamist korrata.

Suurenenud lihastoonusega seisundid
Maksimaalannus 10...20 mg diasepaami ööpäevas jagatuna mitmeks osaks või üksikannusena
5...10 mg ööseks. Lapsed vajavad tavaliselt väiksemaid annuseid.
Lisamärkused annustamiseks
Noorukile kehakaaluga üle 50 kg võib manustada täiskasvanu annuse.
Eakad või nõrgestatud patsiendid, samuti orgaaniliste ajuhäiretega, vereringehäiretega või
hingamispuudulikkusega ja maksa- või neerutalitluse häiretega patsiendid peavad saama
väiksemaid annuseid: ravi algul 5 mg 1 kord ööpäevas. Annust võib vajadusel astmeliselt
suurendada. Maksimaalne rektaalne üksikannus ei tohi ületada 5 mg (see kehtib ka patsiendi
suhtes, kellele manustatakse samaaegselt teisi tsentraalselt toimivaid ravimeid).

Kasutamisviis
Rektaaltuubi fooliumümbris tuleb eemaldada alles vahetult enne kasutamist.
Rektaaltuubis olev lahus manustatakse rektaalselt.
Ravimi manustamiseks tuleb laps keerata kõhuli või külili, täiskasvanu külili.
Ühe Diazepam Desitin rektaaltuubi sisu on ette nähtud kasutamiseks ühekorraga.

pooles pikkuses. Tuubi tuleb hoida otsaga allapoole. Seejärel tühjendada tuubi sisu
täielikult, surudes kolbi kindlalt pöidla ja nimetissõrmega.

tagasiimendumist. Patsiendi tuharaid tuleb vedeliku väljavoolamise takistamiseks
lühikest aega kokku suruda.

Kasutamise kestvuse peab määrama arst.

Ravim on sobivam ägedate seisundite raviks ja vähem sobiv pikaajaliseks raviks. Manustamise
kestus peab olema piiratud üksikannustega või kuni mõne päevaga ägeda haiguse korral.
Pikemate kasutusperioodide korral (kestusega üle 1 nädala) tuleb diasepaamravi lõpetamisel
annust järkjärgult vähendada. Sel juhul peate olema valmis võõrutusfenomeni võimaluseks (vt
lõik 4).

Kui teil on tunne, et Diazepam Desitin’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest
arstile või apteekrile.

Kui te kasutate Diazepam Desitin’i rohkem, kui ette nähtud
Kui te olete kasutanud rohkem diasepaami, kui ette nähtud, pöörduge kohe arsti poole ja
näidake talle ravimit ja käesolevat pakendi infolehte.
Mürgistuse nähud võivad avalduda tugevamalt alkoholi ja teiste sedatiivselt toimivate ravimite
mõju all.
Kerge üleannustamise sümptomite hulka võivad kuuluda segasus, unisus, kõnnaku ja liigutuste
häired, kõnehäire, vererõhu langus, lihasnõrkus, uimasus ja tahtmatud silmaliigutused. Kui
tekib üks või mitu ülalmainitud sümptomitest, tuleb kohe konsulteerida arstiga, kes otsustab
seisundi raskuse ja esmaabivõtete rakendamise üle.
Diasepaami üleannus on harva eluohtlik, kui ravimit kasutatakse üksi, kuid rasketel juhtudel
võivad tekkida reflekside kadumine, kardiovaskulaarsete ja respiratoorsete funktsioonide
tsentraalne vähenemine (naha ja limaskestade lilla värvus, teadvusekaotus ja isegi
hingamisseiskus, südameseiskus). Sellistel juhtudel on vajalik intensiivne jälgimine. Kooma
esinemisel kestab see ainult mõne tunni, kuid see võib olla pikenenud ja perioodiline, eriti
eakatel patsientidel. Kopsuhaigusega patsientidel raskendab bensodiasepiinide hingamist
pärssiv toime olemasolevaid hingamishäireid. Harvadel juhtudel võib see olla fataalne. Toime
vähenemise faasis võivad esineda rasked erutusseisundid.

Kui te unustate Diazepam Desitin’i kasutada
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Diazepam Desitin’i kasutamise
Ärge lõpetage ravi ilma arstiga konsulteerimata. See võib ohustada ravi efektiivsust.
Ravi järsk katkestamine, eriti pärast pikaajalist ravi, võib põhjustada 2…4 päeva pärast unetust
ja sagenenud unenägemist. Tugevamalt võivad väljenduda ärevus, pingeseisund ja agiteeritus
ning sisemine rahutus. Võib avalduda ka värisemine, higistamine, raskel juhul võivad tekkida
ohtlikud füüsilised ja vaimsed reaktsioonid (nt krambid) ja sümptomaatiline psühhoos
(võõrutusdeliirium). Seetõttu tuleb ravi lõpetada järg-järgult annust vähendades.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või
meditsiiniõega.

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Diasepaami pikajaalisel või korduval kasutamisel võib tekkida ravimi toime vähenemine
(tolerantsus) (vt lõik 2). Pärast õhtust manustamist võivad hommikul abstinentsinähud
keskendumishäire, uimasuse ja jääkväsimuse näol ning päevane soovimatu rahuseisund
(päevane sedatsioon) põhjustada reaktsioonivõime häireid.

Sage: võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st
- liigne rahustamine, väsimus, roidumus, pikenenud reaktsiooniaeg
- kõnnaku- ja liikumishäire
- uimasus, peavalud, pearinglus
- kõnehäire (ebaselge kõne)
- värinad
- lihasnõrkus
- segasusseisund, nürinenud emotsioonid, vähenenud erksus
- unisus
- topeltnägemine2
- tahtmatud silmade liigutused2
- lühiajaline mälukaotus, mis võib olla seotud sobimatu käitumisega

Harv: võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st
- suukuivus
- suurenenud isu
- seedetrakti häired (nagu iiveldus, oksendamine, valu ülakõhus, kõhukinnisus,
kõhulahtisus)
- nägemishäired (sealhulgas nägemise hägustumine)2
- naha ja silmavalgete kollasus1
- urineerimisraskused (uriinipeetus)
- madal vererõhk
- südame löögisagedus alla 60 löögi/min
- sugutungi muutused (libiido kadumine või suurenemine)
- menstruatsiooni häired
- allergilised nahareaktsioonid (sügelus, nahapunetus, nahalööve)
- kõri spasm
- hingamisraskused (aeglane ja pindmine hingamine), sealhulgas hingamisseiskus. Pärssiv
toime hingamisele võib olla väljendunum olemasoleva hingelduse korral, mille põhjus
on hingamisteede kokkutõmme (hingamisteede obstruktsioon), ja ajukahjustusega
patsientidel. Seda tuleb eriti meeles pidada siis, kui ravimit kasutatakse samal ajal teiste
tsentraalselt aktiivsete ravimitega (vt lõik 2).
- rindkere valu
- pärast õhtust manustamist võivad hommikul esinevad abstinentsinähud viia
keskendumishäire, jääkväsimuse ja päevase soovimatu rahuseisundini (päevane
sedatsioon) ning põhjustada reaktsioonivõime häireid
- vereloome häired

Teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel
- kukkumiste ja luumurdude risk
- ebaregulaarne südametöö, südamepuudulikkus, sealhulgas südameseiskus
- suurenenud süljeeritus
- kusepidamatus
- suurenenud lihaskrambid
- vereringe kollaps, mis väljendb minestamisena
- erksuse vähenemine
- peapööritus koos tasakaaluhäiretega
- pidurdunud ja ebaselge kõne2
- kõnnaku- ja liikumishäire2
- teatud maksaensüümide väärtuste suurenemine
- paradoksaalsed reaktsioonid (nagu äge erutus, ärevus, enesetapumõtted, sisemine
rahutus, ärrituvus, agressiivne käitumine, närvilisus, vaenulikkus, suurenenud unede
aktiivsus või elavad unenäod, ärritatus, pinge, emotsionaalne ebastabiilsus, vihahood,
luulud, õudusunenäod, kontakti kaotamine reaalsusega [psühhoosid], unehäired,
sealhulgas unetus ja hallutsinatsioonid). Paradoksaalsed reaktsioonid esinevad
tõenäolisemalt lastel ja eakatel. Kui teil esinevad need kõrvaltoimed, peab teie arst
katkestama ravi diasepaamiga.
- ilmsiks võib tulla seni märkamata depressioon
- diasepaami kasutamine võib põhjustada füüsilise sõltuvuse tekkimist. Igapäevane
kasutamine isegi mõnenädalase perioodi jooksul toob kaasa sõltuvuse tekkimise riski (vt
lõik 2).
- ravi katkestamine võib põhjustada ärevuse, pinge ja emotsionaalse erutuse suurenenud
taasesinemist (tagasilöögifenomen) või ärajätunähte, nagu peavalu, lihasvalu, ärevus,
pinge, sisemine rahutus, unehäire, segasus ja ärrituvus (vt lõik 2).
1
Kollasuse risk vastsündinutel on suurenenud, kuna see ravim sisaldab bensoehapet ja
naatriumbensoaati.
2
Ravimi suurte annuste ja pikaajalisema kasutamise korral – mis on vähem tõenäoline selle
konkreetse ravimvormiga – võivad esineda need pöörduvad häired.

Bensoehape ja naatriumbensoaat võivad põhjustada paikset ärritust. Bensüülalkohol võib
põhjustada allergilisi reaktsioone või kerget paikset ärritust. Bensüülalkoholi on seostatud
tõsise kõrvaltoime tekkeriskiga, mille korral esinevad hingamisprobleemid väikelastel (nn
„õhupuudussündroom“).
Propüleenglükool võib põhjustada nahaärritust.

Kõrvaltoimed võivad vajada meetmete rakendamist
Kui märkate üht või mitut ülalmainitud kõrvaltoimet, rääkige sellest oma arstile, et ta saaks
teha otsuse nende raskusastme ja vajalike meetmete kohta. Kõrvaltoimed kaovad tavaliselt
pärast annuse vähendamist ja neid saab tavaliselt vältida päevaste annuste hoolika ja
individuaalse kohandamisega.
Kui teil esineb vastandlik toime („paradoksaalne reaktsioon“), nt ägedad erutusseisundid
sedatsiooni asemel, ärevus, sensoorsed häired (hallutsinatsioonid), enesetapumõtted, unetus,
vihahood või suurenenud lihaskrambid, peab teie arst lõpetama ravimi kasutamise.

Kõrvaltoimetest teatamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite
ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi
ohutusest.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas!

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas
hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Diazepam Desitin sisaldab
- Toimeaine on diasepaam. Rektaallahus tuubis (2,5 ml) sisaldab 5 mg või 10 mg
diasepaami.
- Teised koostisosad on bensüülalkohol, propüleenglükool, 12 mahuprotsenti etanooli
(alkohol), st kuni 250 mg annuse kohta, bensoehape (E 210), naatriumbensoaat (E 211),
destilleeritud vesi.

Kuidas Diazepam Desitin välja näeb ja pakendi sisu
Läbipaistev, värvitu või kergelt kollaka värvusega lahus.
Rektaallahus tuubis (2,5 ml) 5 mg või 10 mg, 5 tk pakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja
Desitin Arzneimittel GmbH
Weg beim Jäger 214
D-22335 Hamburg
Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge, palun, müügiloa hoidja kohaliku
esindaja poole:
Medfiles OÜ
Kastani 42
50410 Tartu
Telefon 730 5415

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.