Ofloxin 200 200mg · 10 tabletti: pakendi infoleht

Ofloxin sisaldab toimeainet, mida nimetatakse ofloksatsiiniks. See kuulub keemiliselt sarnaste ainete
gruppi, mida nimetatakse kinoloonideks. Kinoloonid nagu ofloksatsiin tapavad patogeene, nt haigusi
tekitavaid baktereid. Selliseid aineid, mis tapavad baktereid või peatavad nende kasvu, nimetatakse
antibiootikumideks ja neid kasutatakse bakteriaalsete infektsioonide raviks. Antibiootikumide
kasutamine on ette nähtud haiguse kulu lühendamiseks, selle kergendamiseks ja võimalike tagajärgede
ärahoidmiseks.

Ofloxin on näidustatud järgnevate bakteriaalsete infektsioonide raviks täiskasvanutel:
- tüsistunud kuseteede infektsioonid (kusepõie ja neerude infektsioon);
- suguelundite infektsioonid meestel ja naistel (nt gonorröa, sugulisel teel levivad haigused).
- vaagnainfektsioonid (kombineeritud ravi)
- luude ja liigeste infektsioonid,
- rasked naha- ja nahaaluskoe, sh lihaste infektsioonid. Neid nimetatakse sageli ka „pehmeteks
kudedeks“.
- kõrvalkoobaste (siinuste) põletik
- bronhitorude/kopsude infektsioonid kroonilise hingamisteede haiguse või kopsupõletikuga
patsientidel,
- infektsioonide ära hoidmine väga nõrga immuunsüsteemiga patsienditel.

Enne ofloksatsiin-ravi uurib arst teie haiguse täpseid asjaolusid, et otsustada, kas ofloksatsiin-ravi on
asjakohane.

Ofloxin’i ei tohi võtta
- kui te olete ofloksatsiini, teiste kinoloon-antibiootikumide, nt moksifloksatsiin, tsiproflolksatsiin
või levofloksatsiin või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline,
Allergia nähud on nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid, huulte, näo, kõri või keeleturse.
- kui teil on kunagi olnud krampe, nt epilepsia või mõne ajukahjustuse (nt vigastus, põletik või
insult) tagajärjel, kuna on oht krampide vallandumiseks.
- teil on varasema fluorokinoloonide manustamisega seotud kõõluseprobleemid, nt tendiniit. On
oht kõõluse rebendi tekkeks.
 - kui te olete lapse- või noorukieas ja kasvate veel.*
- te olete rase või toidate last rinnaga,*
*ei saa välistada liigeskõhrekahjustuse teket.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Ofloxin’i võtmist pidage nõu oma arstiga:
- kui teil on kunagi teiste kinoloonidega ravi ajal tekkinud tõsiseid kõrvaltoimeid (nt rasked
närvisüsteemi reaktsioonid). Sellisel juhul võib ka teil suureneda oht, et reageerite Ofloxin’ile selliste
kõrvaltoimetega.
- kui teil tekib raskekujuline, püsiv ja/või verine kõhulahtisus manustamise ajal või paari nädala
jooksul pärast manustamist. See võib olla märk bakteriaalsest soolepõletikust, mille kõige
raskem vorm on eluohtlik pseudomembranoosne koliit ja mida peab ravima arst (vt ka lõik 4).
- kui teil on ajukahjustus, nt pärast insulti või ajutraumat. Sellisel juhul võivad teil tekkida
krambid. See kehtib ka juhul, kui te võtate ka teatud ravimeid valu/reumaatiliste häirete raviks
või teofülliini (vt ka lõik “Muud ravimid ja Ofloxin”). Krambihoogude ilmnemisel peate
viivitamatult ravi saama. Peate ofloksatsiini võtmise lõpetama.
- kui teil tekivad kõõluse probleemid (nt valu). See võib olla tendiniidi tunnus, mis võib tekkida
48 tunni jooksul pärast ravi alustamist. Kõõluse rebend mõjutab peamiselt Achilleuse kõõlust ja
võib esineda mõlemal pool. Vanematel patsientidel on kalduvus tendiniidile. Kui
kõõlusepõletikku kahtlustatakse, peate pöörduma viivitamatult arsti poole. Kahjustatud kõõlust
tuleb vastavalt ravida ja kindlasti anda puhkust. Katkestage ofloktsatsiini võtmine pärast arstiga
konsulteerimist (vt ka lõik 2 „Ärge võtke Ofloxin’i“ ja „Võimalikud kõrvaltoimed“).
- kui te kasutate ka kortikosteroide (mõnikord nimetatakse ka kortisooniks). Sellisel juhul olete te
tendiniidi tekke suurema riskiga.
- kui teil on hetkel või varasemalt olnud elundisiirik.
- kui teil tekivad naha või limaskestade rasked reaktsioonid, sealhulgas lööve, huulte, silmade,
suu, nina või suguelundite villid või nahakoorumine (toksiline epidermaalne nekrolüüs,
Stevensi-Johnsoni sündroom). Kui teil ilmnevad naha või limaskestade muutused, rääkige
sellest enne ravi jätkamist oma arstile.
- kui teie neerufunktsioon on kahjustatud. Sel juhul tuleks ofloktsatsiini kasutada ainult siis, kui
teie neerufunktsiooni meditsiiniliselt jälgitakse. Annust tuleb kohandada (vt lõik 3).
- kui teil on praegu või on teil haigusloos olnud psühhiaatrilisi haigusi. Ofloktsatsiini-ravi ajal on
teatatud depressioonist ja psühhootilistest reaktsioonidest. Mõnel juhul on neist arenenud
enesetapumõtted ja ennastohustav käitumine (sealhulgas enesetapukatsed), mõnikord isegi
pärast ainult ühte ofloktsatsiini annust. Kui teil on ebaharilikult raske depressioon või
psühhiaatrilised sümptomid (nt ärevus, moonutatud reaalsustaju), peate ravi katkestama ja oma
arstile teatama. Arst otsustab sobivate meetmete ja edasise ravi üle.
- kui teie maksafunktsioon on kahjustatud. Sel juhul tuleks ofloktsatsiini kasutada ainult siis, kui
teie maksafunktsiooni meditsiiniliselt jälgitakse, kuna see võib põhjustada maksakahjustusi.
Fluorokinoloonide kasutamisel on teatatud tõsistest hepatiidi juhtudest (millest mõned olid
surmaga lõppenud). Kui märkate selliseid sümptomeid nagu isutus, kollakas nahk ja/või
limaskestad, tume uriin, sügelus või valu kõhus, siis katkestage ravi ja pöörduge oma arsti
poole.
- kui te võtate teatud antikoagulante (verevedeldajaid, vt ka lõik 2 “Muud ravimid ja Ofloxin”).
- kui teil on lihaste häire, mida nimetatakse müasteeniaks. Kinoloonravi ajal on selle seisundiga
patsientidel esinenud tõsist lihasnõrkust, sealhulgas juhud, kus on olnud vaja kunstlikku
hingamist või mis on lõppenud surmaga.
- kui olete kokku puutunud tugeva UV-kiirgusega. Ofloktsatsiini-ravi ajal ja kuni 48 tundi pärast
seda peate kaitsma oma nahka tugeva päikesevalguse eest nii palju kui võimalik ning vältima
sellist valgust ja kunstlikku UV-kiirgust (nt päevituslambid, solaariumid), kuna Ofloktsatsiini-
ravi ajal võib nahk olla eriti tundlik.
- kui märkate selliseid sümptomeid nagu limaskestade seeninfektsioon koos punetuse ja valkja
ladestusega membraanidel. Need võivad olla resistentsete patogeenidega (mikroobide)
sekundaarse nakatumise võimalikud tunnused. Sekundaarsed infektsioonid võivad ilmneda eriti
pärast ofloktsatsiini pikaajalist kasutamist ja neid tuleb vastavalt ravida.
- kui teil on südamehäireid.
Te peate seda ravimit kasutama ettevaatlikult ainult juhul, kui teil on kaasasündinud või kui teil
 on perekonna anamneesis esinenud pikenenud QT-intervalli (nähtav EKG-l, südame aktiivsuse
elektrilisel registreerimisel), kui teil on veres soolade tasakaaluhäire (eriti kui teil on madal vere
kaaliumi- või magneesiumisisaldus), teil on väga aeglane südamerütm (“bradükardia”), nõrk
süda (“südamepuudulikkus”), teil on anamneesis olnud südameatakk (“müokardi infarkt”), olete
naine või eakas patsient või kui te kasutate muid ravimeid, mis põhjustavad EKG
ebanormaalseid muutusi (vt ka lõik 2 “Muud ravimid ja Ofloxin”).
- kui te kasutate suukaudseid diabeediravimeid (nt glibenklamiidi) või insuliini. Teie veresuhkru taset
tuleb hoolikalt jälgida, kuna see võib muutuda liiga madalaks ja teil võib tekkida isegi
(hüpoglükeemiline) kooma. Madala veresuhkru nähud võivad olla: näljatunne, närvilisus, higistamine,
värisemine. Lisaks võib ravi ajal fluorokinoloonidega tekkida ka veresuhkru taseme suurenemist.
- kui teil tekivad närvikahjustuse nähud (perifeerne neuropaatia). Sellisteks häireteks võivad olla
lihasnõrkus, valu, põletustunne, kipitus, puute-, temperatuuritundlikkuse või orientatsiooni häired,
tuimus või muud sensoorsed häired.
Niipea, kui märkate närvikahjustuse nähte, rääkige sellest oma arstile. Püsivate kahjustuste
tekkeohu minimeerimiseks tuleb ofloktsatsiini-ravi lõpetada.
- kui teil või kellelgi teie perekonnast on teadaolev pärilik punaste vereliblede metaboolne häire (tuntud
kui glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus). Sellistel juhtudel võib ofloktsatsiini põhjustada
punaste vereliblede hävitamist.
- kui teil on diagnoositud suure veresoone laienemine või „mõhk" (aordi aneurüsm või suure veresoone
perifeerne aneurüsm).
- kui teil on olnud varasem aordi dissektsiooni episood (rebend aordi seinas).
- kui teil on diagnoositud vere tagasivool läbi südameklappide (südameklapi regurgitatsioon).
- kui teie perekonnas esineb aordi aneurüsme või aordi dissektsiooni või kaasasündinud
südameklapihaiguseid, või kui teil on nendeks teiste riskitegurite või tingimuste olemasolul
eelsoodumus (nt sidekoehäired, nagu Marfani sündroom või vaskulaarne Ehlersi-Danlosi sündroom,
Turneri sündroom, Sjögreni sündroom (põletikuline autoimmuunhaigus), või vaskulaarsed häired,
nagu Takayasu arteriit, hiidrakuline arteriit, Behçeti tõbi, kõrge vererõhk või diagnoositud
ateroskleroos, reumatoidartriit (liigeste haigus) või endokardiit (südame põletik)).

Kui teil on kunagi olnud kinoloonide või fluorokinoloonide kasutamisel tõsiseid kõrvaltoimeid, ei
tohiks te kasutada fluorokinoloon/kinoloonantibiootikume, sealhulgas ofloktsatsiini. Sellisel juhul
peate te pöörduma oma arsti poole nii kiiresti kui võimalik.

Fluorokinoloonide võtmisel rääkige oma arsti, õe või apteekriga:
- Kui tunnete oma kõhu-, rinna- või seljapiirkonnas äkilist, tugevat valu, mis võib olla aordi
aneurüsmi ja dissektsiooni sümptom, pöörduge viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda.
Risk võib olla suurem, kui teid ravitakse süsteemsete kortikosteroididega.
- Kui teil tekib kiiresti õhupuudus, eriti kui lamate pikali voodis, või märkate turset pahkluudel,
jalgadel või kõhupiirkonnas, või teil tekib uuesti südamepekslemine (kiirete või ebaregulaarsete
südamelöökide tunne), peaksite sellest viivitamatult arsti teavitama.

Harva võib esineda valu ja turset liigestes ning kõõluste põletikku või rebendit. Teie risk suureneb, kui
olete eakas (üle 60-aastane), olete elundisiirikuga, teil on probleeme neerudega või kui teid ravitakse
kortikosteroididega. Kõõluste põletik ja rebend võib ilmneda esimese 48 tunni jooksul pärast ravi
alustamist ja isegi kuni mitu kuud pärast ofloktsatsiini-ravi lõpetamist. Kõõluse (nt hüppeliigese,
randme, küünarnuki, õla või põlve) valu või põletiku esimeste märkide ilmnemisel lõpetage
ofloktsatsiini kasutamine, pöörduge arsti poole ja andke valusale kohale puhkust. Vältige tarbetuid
liigutusi, kuna see võib suurendada kõõluse rebenemise ohtu.

Harva võivad teil tekkida närvikahjustuse (neuropaatia) sümptomid, nagu valu, põletustunne, kipitus,
tuimus ja/või nõrkus, eriti jalgades ja jalgades või käe- ja jalalabades. Sel juhul lõpetage ofloktsatsiini
kasutamine ja rääkige sellest kohe oma arstile, et vältida püsiva kahjustuse tekkimist.

Pikaajalised, potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed, mis halvendavad elukvaliteeti
Fluorokinoloon/kinoloonantibiootikume, sealhulgas ofloktsatsiin, on seostatud väga harvade, kuid
tõsiste kõrvaltoimetega, millest mõned on kroonilised (kestavad mitu kuud või aastaid), halvendades
elukvaliteeti või on potentsiaalselt pöördumatud. Nende hulka kuuluvad üla- ja alajäsemete kõõluste,
lihaste ja liigeste valu, kõndimisraskused, ebanormaalsed aistingud, nagu kipitus, torkimistunne,
kõditunne, tuimus või põletustunne (paresteesia), meeleelundite häired, sealhulgas nägemise, maitse,
lõhna ja kuulmise halvenemine, depressioon, mäluhäired, tugev väsimus ja rasked unehäired.

Kui märkate ofloktsatsiinii kasutamise ajal mõnda neist kõrvaltoimetest, pöörduge enne ravi jätkamist
koheselt oma arsti poole. Teie ja teie arst otsustate, kas jätkata ravi, mis võib olla ka mõne teise
ravimirühma antibiootikumidega.

Kui märkate allergilise reaktsiooni märke, nagu lööve, neelamis- või hingamishäired, huulte, näo, kõri
või keele turse, lõpetage ofloktsatsiini võtmine ja rääkige sellest oma arstile (vt lõik 4).

Kui täheldate nägemisprobleeme või muid silmaprobleeme, pöörduge kohe silmaarsti poole.

Opiaatide või porfüriini (punase verepigmendi koostisosa ja laguprodukt) laboratoorsed
uriinianalüüsid võivad ofloktsatsiini-ravi ajal anda valepositiivseid tulemusi. Vajaduse korral tuleks
positiivseid tulemusi kinnitada konkreetsemate meetoditega.

Muud ravimid ja Ofloxin
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis
tahes muid ravimeid.

Kui neid võetakse samal ajal, võivad mao liigse happesuse vastased ravimid (mineraalsed antatsiidid)
või mao limaskesta kaitsmiseks mõeldud ravimid (nt sukralfaat) ofloktsatsiini toimet vähendada. Sama
kehtib muude toodete kohta, mis sisaldavad teatud metalliioone (alumiinium, raud, magneesium või
tsink). Sellel põhjusel peab ofloktsatsiini ja antatsiide manustama ligikaudu 2-tunnise vahega.

Krambid tekivad tõenäolisemalt, kui kinoloone kasutatakse samaaegselt teiste krambiläve alandavate
ravimitega. Nende hulka kuuluvad näiteks mõned valu/reumaatiliste häirete ravimid (tuntud kui
mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, nt fenbufeen) või teofülliin (astma korral). Selliste ravimite
kasutamisel tuleb ofloksatsiini kasutada eriti ettevaatlikult (vt ka lõik 2 “Ärge võtke Ofloxin’i”).

Kinoloonid ja muud ravimid (nt probenetsiid [podagra korral], tsimetidiin [maohappe jaoks],
furosemiid [uriinierituse suurendamiseks] või metotreksaat [kasvajate, reuma jne raviks]) võivad
takistada üksteise eritumist neerude kaudu . See võib põhjustada nende ainete akumuleerumist kehas ja
viia kõrvaltoimete suurenemiseni.

Ofloksatsiin võib tugevdada antikoagulantide (verevedeldajaid, näiteks fenprokumoon või varfariin)
toimet, mis võib põhjustada tõsist verejooksu. Nende ravimite samaaegsel kasutamisel tuleb hoolikalt
jälgida teie vere hüübimisvõimet.

Ofloksatsiin võib põhjustada glibenklamiidi (kõrge veresuhkru vastane ravim) taseme tõusu veres, mis
võib suurendada kalduvust veresuhkru langusele (vt ka lõik 2 “Hoiatused ja ettevaatusabinõud”). Kui
te võtate nii ofloktsatsiini kui ka glibenklamiidi, seetõttu peate te oma veresuhkru taset hoolikalt
jälgima.

Te peate oma arstile teatama, kui te kasutate muid südamerütmi mõjutavaid ravimeid:
antiarütmikumide rühma kuuluvaid ravimeid (nt kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid, amiodaroon,
sotalool, dofetiliid, ibutiliid), tritsüklilisi ja tetratsüklilisi antidepressante, teatud makroliidirühma
antibiootikume, teatud seeninfektsioonide ravimeid (seenevastased imidasoolid), malaariavastaseid
ained, mõningaid uimasust mittepõhjustavaid antihistamiinikume (nt astemizool, terfenadiin, ebastiin),
teatud antipsühhootikume.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Kuna inimestel puuduvad uuringud ja kuna kinoloonid võivad kahjustada kasvavas organismis
liigesekõhre, ei tohi te ofloktsatsiini raseduse ajal kasutada.

Kui rasedus kinnitatakse ofloktsatsiini-ravi ajal, peate pidama nõu oma arstiga.

Väikesed ofloksatsiini kogused erituvad rinnapiima. Võimaliku liigesekahjustuse ja muu imikule
tõsise kahju tekitamise ohu tõttu ei tohi te ofloktsatsiini imetamise ajal võtta.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Mõned ravimi kõrvaltoimed (pööritustunne, uimasus, nägemishäired) võivad vähendada
reaktsioonikiirust, mida tuleb arvestada suurt kontsentreerumisvõimet nõudvates olukordades (nt
autojuhtimine või töötamine liikuvmehhanismidega). Eriti kehtib see kasutamisel koos alkoholiga.

Ofloxin sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne Ofloxin 200 mg õhukese
polümeerikattega tablettide võtmist pidama nõu oma arstiga.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Annustamine
Arst ütleb teile, kui palju, kui sageli ja kui kaua peate ofloktsatsiini võtma. See sõltub teie infektsiooni
tüübist ja sellest, kui tõsine teie nakkus on.

Kui arst ei ole määranud teisiti, on tavaline annus 2 x 1 Ofloxin 200 mg õhukese polümeerikattega
tabletti päevas. Mõnel juhul võib osutuda vajalikuks annust suurendada erineva vastuvõtlikkusega
patogeenide, raskete infektsioonide (nt hingamisteede või luu) korral või kui te ei reageeri ravile
piisavalt. Sellistel juhtudel võib annust suurendada 2 x 2 Ofloxin 200 mg õhukese polümeerikattega
tabletini päevas. Sama kehtib ka tüsistunud kaasfaktoritega nakkuste kohta.

Infektsioonide vältimiseks väga nõrga immuunsussüsteemiga patsientidel on soovitatav annus 2...3
Ofloxin 200 mg õhukese polümeerikattega tabletti päevas.

Annustamine neerukahjustusega patsientidel
Järgmine teave on juhiseks teie arstile annuse määramisel, kui teie neerufunktsioon on kahjustatud (vt
tabel 1).

Tabel 1: Annustamine neerukahjustusega patsientidel
Neerufunktsioonihäire Annus
Mõõdukas ½ …1 Ofloxin 200 mg õhukese polümeerikattega tabletti
(kreatiniini kliirens 50 …20 ml/min) päevas
Raske, s.h hemo- ja ½ Ofloxin 200 mg õhukese polümeerikattega tabletti
peritoneaaldiaüüsipatsiendid päevas
(kreatiniini kliirens < 20 ml/min) 1 Ofloxin 200 mg õhukese polümeerikattega tablett
päevas

Mõnel juhul (vt eespool) võib olla vajalik annust suurendada.

Annustamine maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel
Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel, nt. maksatsirroosi korral koos astsiidiga (vedelik
kõhus) võib ofloksatsiini eritumine väheneda. Sellistel juhtudel ei tohi te võtta rohkem kui 2 Ofloxin
200 mg õhukese polümeerikattega tabletti päevas.

Manustamisviis
 Neelake ofloktsatsiin õhukese polümeerikattega tabletid tervelt koos rohke vedelikuga (½ kuni 1
klaastäis). Võite võtta neid nii tühja kõhuga kui ka koos toiduga.

Kui te võtate ka ravimeid mao ülemäärase happesuse vastu või mao limaskesta kaitseks, võib
ofloktsatsiini toime väheneda. Sama kehtib muude toodete kohta, mis sisaldavad teatud metalliioone
(alumiinium, raud, magneesium või tsink). Sel põhjusel peate ofloktsatsiini võtma umbes 2 tundi enne
selliste toodete kasutamist (vt ka lõik 2 “Muud ravimid ja Ofloxin”).

Ühekordse annusena võib võtta kuni 2 õhukese polümeerikattega tabletti. Päevased koguannused tuleb
jagada üheks annuseks hommikul ja õhtul. On oluline, et intervallid annuste vahel oleksid enam-
vähem samad. Üksikannus kuni 2 õhukese polümeerikattega tabletti päevas tuleks võtta eelistatavalt
hommikul.

Ravi kestus sõltub patogeeni vastusest ja teie meditsiinilisest seisundist. Üldiselt soovitatakse ravi
jätkata veel vähemalt 2...3 päeva pärast palaviku alanemist ja haigusnähtude kadumist.

Ägedate infektsioonide korral on tavaliselt piisav ravi 7 kuni 10 päeva.

Sõltuvalt teie infektsiooni tüübist ja raskusastmest määrab arst ravi kestuse, mis võib ulatuda mitme
nädalani.

Kuni täiendava kogemuse saamiseni soovitatakse mitte ületada 2-kuulist raviperioodi.

Kui te võtate Ofloxin’i rohkem, kui ette nähtud
Kui te võtate liiga palju ofloksatsiini, võivad tekkida närvisüsteemi talitlushäired, näiteks segasus,
pearinglus, teadvusekaotus ja krambid, aga ka südameprobleemid (pikenenud QT-intervall, vt lõik 2)
ja seedetrakti kaebused, nagu iiveldus ja seedetrakti limaskesta kahjustus (erosioon). Sellised häired
vajavad meditsiinilist järelevalvet ja nende raviks võib vaja minna kohest tegutsemist.

Kui te olete võtnud ettenähtud annust ainult kaks korda, küsige arstilt nõu, kui täheldate mingeid
kõrvaltoimeid. Jätkake ofloksatsiini võtmist nagu tavaliselt.

Kui olete eksikombel võtnud ofloksatsiini rohkem kui kaks korda, võtke palun viivitamatult ühendust
oma arstiga, et ta saaks teile nõu anda ning vajadusel teid jälgida ja ravida.

Kui te unustate Ofloxin’i võtta
Kui unustate ravimi võtta, võtke järgmine annus selleks ettenähtud ajal ja jätkake nagu tavaliselt kuni
ravikuuri lõpuni. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata. Soovitatavat
ööpäevast annust ei tohi ületada. Kahtluste korral pidage nõu oma artiga.

Kui te lõpetate Ofloxin’i võtmise
Ebakorrapärased annused, liiga väikesed ühekordsed või päevased annused ja liiga lühike ravikestus
võivad ravi edukust negatiivselt mõjutada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage otsekohe ofloktsatsiini võtmine ja võtke ühendust oma arstiga või pöörduge lähima
haigla erakorralisse vastuvõttu, kui te täheldate järgmisi kõrvaltoimeid:

Harv (võivad tekkida kuni 1 patsiendil 1000-st)
- Allergilised reaktsioonid. Nende hulka kuuluvad lööve, neelamis- või hingamisraskused, huulte, näo,
kurgu või keele turse. Väga harva võib allergiliste reaktsioonidega kaasneda tõsine vererõhu langus
 (anafülaktiline/anafülaktoidne šokk). Need võivad ilmneda isegi pärast esmast kasutamist ja areneda
kiiresti (st mõne minuti või tunni jooksul pärast annuse võtmist). Sellistel juhtudel tuleb viivitamatult
alustada erakorralist meditsiinilist abi tavapäraste sobivate erakorraliste meetmetega. Te peate
ofloktsatsiini kasutamise lõpetama.

Lõpetage ofloktsatsiini võtmine ja pöörduge kohe arsti poole, kui märkate tõsiseid kõrvaltoimeid
- te võite vajada kiiret meditsiinilist ravi:

Harv (võivad tekkida kuni 1 patsiendil 1000-st)
- kõõluste ja sidemete valu ja põletik koos võimaliku täieliku rebendiga. Kõige sagedamini mõjutab
Achilleuse kõõlust.
- veresuhkru sisalduse langus, mis põhjustab koomat (hüpoglükeemiline kooma). See on eriti oluline
diabeedi puhul (vt lõik 2).

Väga harv (võivad tekkida kuni 1 patsiendil 10 000-st)
- põletustunne, kipitus, valu või tuimus. Need võivad olla märgid haigusseisundist, mida nimetatakse
“neuropaatiaks”.
- vesine kõhulahtisus, milles võib leiduda verejälgi, võivad kaasneda kõhukrambid ja palavik. Need
võivad olla tõsise soolehaiguse (pseudomembraanse koliidi) tunnused. Sel juhul (või isegi kui seda
kahtlustatakse) peab arst võib-olla alustama viivitamatult sobivat ravi. Soole motoorikat (peristaltikat)
pärssivaid ravimeid ei tohi kasutada. Arst kontrollib, kas ofloktsatsiin-ravi on vaja katkestada.
- krambid. Teie arst peab rakendama sobivaid erakorralisi meetmed ja kontrollima, kas ofloktsatsiin-
ravi on vaja katkestada.
- äge neerupuudulikkus. Ilmingud võivad olla: uriini koguse järsk suurenemine ja langus, millega on
seotud halb enesetunne (üldine halb enesetunne).

Väga harv või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- naha või limaskestade rasked reaktsioonid, sealhulgas lööve, huulte, silmade, suu, nina ja suguelundite
villid või naha koorumine (multiformne erüteem, toksiline epidermise nekrolüüs, Stevens-Johnsoni
sündroom, äge generaliseerunud pustuloosne lööve), punetus koos ulatusliku nahakoorumisega
(eksfoliatiivne dermatiit).
- teatud vererakkude puudus (aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, agranulotsütoos või
pantsütopeenia), punaste vereliblede lagunemine (hemolüütiline aneemia), teatud valgete vereliblede
arvu suurenemine (eosinofiilia), tõsised vererakkude moodustumise häired (luuüdidepressioon) ).
Selliste vererakkude hulga häirete tunnused võivad olla:
• kahvatus ja nõrkus, punakas uriin,
• põletikust põhjustatud limaskestade muutused (nt suus ja kurgus või päraku- ja suguelundite
piirkonnas), kurguvalu ja ootamatult pikaajaline või korduv palavik või
• suurenenud kalduvus veritsustele (nt kergele tekkiv verevalum) ja niinimetatud petehhiate (nahal ja
limaskestadel väikeste, selgelt piiritletud punakate laikude) esinemissageduse suurenemine.

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- isutus, naha ja silmade kollasus, tume uriin, sügelus või valu kõhus. Need võivad olla
maksaprobleemide nähud, sealhulgas surmaga lõppev maksapuudulikkus (hepatiit, raske
maksakahjustus).
- veresuhkru sisalduse langus (hüpoglükeemia). See on eriti oluline diabeedi puhul (vt lõik 2).

Fluorokinoloone saavate patsientide puhul on teatatud aordiseina laienemise ja nõrgenemise või
aordiseina rebendi (aneurüsmid ja dissektsioonid), mis võivad lõhkeda ja surmaga lõppeda, ning läbi
südameklappide vere tagasivoolu juhtudest. Vt ka lõik 2.

Kui te täheldate ofloktsatsiini kasutamise ajal nägemisprobleeme või muid silmaprobleeme, peate
viivitamatult pöörduma silmaarsti poole.

Kinoloon- ja fluorokinoloonantibiootikumide kasutamisega on seostatud väga harva esinevaid
kroonilisi (kestavad mitu kuud või aastaid) või püsivad kõrvaltoimed, näiteks kõõlusepõletik, kõõluse
rebend, liigesevalu, valusad jäsemed, kõndimisraskused, ebaharilikud aistingud nagu kipitus,
torkimistunne, kõditunne, põletustunne, tuimus või valu (neuropaatia), väsimus, halvenenud mälu ja
keskendumine, vaimse tervise häired (sealhulgas unehäired, ärevus, paanikahood, depressioon ja
enesetapumõtted), samuti halvenenud kuulmine, nägemine, maitse- ja lõhnatundlikkus; mõnel juhul
sõltumata olemasolevatest riskifaktoritest.

Teised võimalikud kõrvaltoimed

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni 1 patsiendil 100-st):
- teiste bakterite või seente vohamine, Candida infektsioon, mis võib vajada ravi,
- ärevus, unehäired, unetus,
- rahutus, pööritustunne, peavalu,
- silmade ärritus, põletustunne silmades, konjunktiviit,
- pearinglus,
- südamepekslemine,
- neeluärritus, nina-neelu põletik, vesine nohu,
- maoärritus, kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine,
- nahareaktsioonid, nt sügelus, lööve.

Harv (võivad tekkida kuni 1 patsiendil 1000-st):
- isutus,
- psüühikahäired, nt hallutsinatsioonid, ärevus, segasus, painajalikud unenäod (s.h
hirmuunenäod), depressioon;
- deliirium (äge segasusseisund);
- unisus, tundlikkushäired (torkimistunne või tuimus), hüper- või hüpoesteesia (puutetundlikkuse
vähenemine või suurenemine), maitse- või lõhnatundlikkuse muutus (s.h lõhnatundlikkuse
kadumine);
- nägemishäired (nt ähmane nägemine, topeltnägemine ja muutunud värvinägemine);
- tasakaaluhäired
- kiire südamerütm (tahhükardia);
- vererõhu langus, vererõhu tõus;
- hingeldus, hingamisteede ahenemine (bronhospasm);
- soolepõletik (enterokoliit, mis mõnikord võib põhjustada väljaheites verd);
- maksafunktsiooni kahjustus koos maksaensüümide ja/või bilirubiini (sapipigment veres) taseme
tõusuga,
- kuumahood, higistamine, nõgeslööve (urtikaaria), villiline või pustuloosne lööve;
- neerufunktsiooni kahjustus (täheldatud näiteks seerumi kreatiniini taseme tõusuna);
- mäluhäired.

Väga harv (võivad tekkida kuni 1 patsiendil 10 000-st):
- väiksemate veresoonte põletik (vaskuliit), mis võib hõlmata ka siseelundeid;
- ekstrapüramidaalsümptomid (nt suurenenud või vähenenud lihaspinge, näo või keha tahtmatud
liigutused, hilinenud liikumisreaktsioon, hüpokineesia [vähenenud kehaline liikumine]) või
lihaste koordinatsioonihäired;
- helid kõrvades (tinnitus), kuulmise kadu;
- kollatõbi sapipigmendi vähenenud eritumise tõttu (kolestaatiline kollatõbi),
- naha ülitundlikkus valguse suhtes (nt päikesepõletusetaolised reaktsioonid, küünte värvimuutus
või irdumine, vt ka lõik 2.),
- veresoonte põletikuline haigus (vaskuliit), mis mõnel juhul võib põhjustada naha surma (naha
nekroos). Märgid hõlmavad väikseid, täpselt piiritletud punakaid laike nahal ja limaskestadel
(petehhiad, vaskulaarne purpur), villid või sõlmed;
- kõõluse rebend (nt Achilleuse kõõluse, vaata ka lõiku 2.), liigeste ja lihaste kaebused (nt valu).

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- veresuhkru sisalduse suurenemine (vt ka lõik 2);
- psühhootilised reaktsioonid ja depressioon koos enese ohustamisega ja isegi enesetapumõtted
või -toimingud (vt ka punkt 2.), närvilisus, värisemine, liikumishäired (nt ebastabiilne kõnnak),
maitsetundlikkuse kadu, lühike teadvusekaotus (minestus),
- silmapõletik (uveiit),
- kuulmishäired,
- ebatavaliselt kiire südamerütm, eluohtlik ebaregulaarne südamerütm, südamerütmi muutus
(pikenenud QT-intervall, nähtav EKG-l, südame aktiivsuse elektrilisel registreerimisel),
- tugev õhupuudus, allergiline kopsupõletik (pneumoniit),
- seedehäired (düspepsia), kõhupuhitus, kõhukinnisus, kõhunäärmepõletik,
- ravimilööve, suu limaskesta põletik
- lihaskoe kahjustused (rabdomüolüüs, müopaatia), lihasnõrkus (eriti oluline myasthenia
gravis'ega, raske lihasehaigusega patsientidel), lihase rebend, sidemete rebend, liigesepõletik
(artriit),
- äge interstitsiaalne nefriit (allergiline neerupõletik),
- porfüüriahood porfüüriaga patsientidel (harv ainevahetushaigus),
- nõrkus, palavik, valu (sealhulgas valu seljas, rinnus ja jäsemetes),
- vererõhu langus ja isegi vereringe kollaps koos teadvuse kaotusega,
- püsiv peavalu koos nägemise hägustumisega või ilma (healoomuline koljusisene
hüpertensioon).

Märkus:
Välja arvatud väga harvadel juhtudel (üksikud lõhna, maitse ja kuulmise halvenemise juhtumid)
kadusid täheldatud kõrvaltoimed üldiselt pärast ofloktsatsiini ravi lõpetamist.

Kõrvaltoimetest teatamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib
olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ärge kasutage seda ravimit pärast pakendile märgitud kõlblikkusaja lõppu.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Ofloxin sisaldab
- Toimeaine on ofloksatsiin. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg ofloksatsiini.
- Abiained on laktoosmonohüdraat, maisitärklis, povidoon, krospovidoon, poloksameer,
magneesiumstearaat, talk, hüdroksüpropüülmetüültselluloos, makrogool, titaandioksiid.

Kuidas Ofloxin välja näeb ja pakendi sisu
Ravimi kirjeldus: valged või valkjad ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikilega kaetud
tabletid, ühel poolel poolitusjoon ja teisel poolel poolitusjoon ning sisse pressitud kirje „200”.

Pakend: 10, 14 või 20 tabletti pakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja
Zentiva, k.s.
U kabelovny 130
102 37 Praha 10
Dolni Mecholupy
Tšehhi
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Zentiva Group, a.s. Eesti Filiaal
Info.Estonia@zentiva.com

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.