Nipress Inf Plv 50mg · 1 pcs: package leaflet

Mis on Naatriumnitroprussiid ja milleks seda kasutatakse
Mida on vaja teada enne Naatriumnitroprussiidi kasutamist
Kuidas Naatriumnitroprussiidi kasutada
Võimalikud kõrvaltoimed
Kuidas Naatriumnitroprussiidi säilitada
Pakendi sisu ja muu teave

Mis on Naatriumnitroprussiid ja milleks seda kasutatakse

Naatriumnitroprussiid on ravim vererõhu alandamiseks ja veresoonte laiendamiseks ning seda
kasutatakse täiskasvanutel:
-

kõrge vererõhu kriiside (hüpertensiivsete kriiside) raviks
kontrollitud vererõhu alandamiseks kirurgiliste protseduuride ajal.

Naatriumnitroprussiid ei sobi pikaajaliseks raviks.

Mida on vaja teada enne Naatriumnitroprussiidi kasutamist

Ärge kasutage Naatriumnitroprussiidi
-

kui olete toimeaine naatriumnitroprussiidi suhtes allergiline.
kui teil on kõrge vererõhk, mis on põhjustatud pärilikust aordi ebanormaalsest ahenemisest
(aordi istmuse stenoos) või šundist arteriaalsete ja venoossete veresoonte vahel.
kui teil on nägemisnärvi kiudude pärilik degeneratsioon (Leberi pärilik optiline atroofia).
kui teil on kahepoolne, tavaliselt pöördumatu värvinägemise vähenemine, mis on põhjustatud
pikaajalisest tubaka kuritarvitamisest (tubaka ambliopoopia). See seisund võib tekkida, kui
organism ei suuda tubakast pärit toksilist tsüaniidi eemaldada.
kui teil on B12-vitamiini vaegus.
Kui teil on vere ja organismi suurenenud happetase (metaboolne atsidoos).
Kui teil on kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos).
Kui teil on šunt arteriaalsete ja venoossete veresoonte vahel kopsude sees (intrapulmonaalsed
arteriovenoossed šundid). Arteriaalsed veresooned (arterid) juhivad verd südamest teie
elunditesse; venoossed veresooned (veenid) juhivad verd elunditest teie südamesse.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Naatriumnitroprussiidi kasutamist pidage nõu oma arsti või õega, kui te:
olete varem võtnud sildenafiili või tadalafiili või vardenafiili. Neid ravimeid kasutatakse
erektsiooni saavutamiseks meestel või vererõhu alandamiseks kopsude veresoontes.
Naatriumnitroprussiidi tohib kasutada ainult pärast ranget kasu-riskihinnangut, kuna sel juhul
võib see põhjustada väljendunud vererõhku alandava toime suurenemist.
1

-

teil on haigus, mis on seotud suurenenud rõhuga koljus.

Naatriumnitroprussiidi infusioone tohib manustada ainult naatriumtiosulfaadi lahuse samaaegsel
manustamisel. Vt teave tervishoiutöötajatele.
Naatriumnitroprussiidi infusiooni ajal on vajalik EKG ja verevoolu pidev jälgimine.
Lapsed ja noorukid
Selle ravimi ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole seni tõestatud. Andmed puuduvad.
Seetõttu ei tohi seda ravimit manustada lastele ja noorukitele.
Patsiendid neerukahjustusega
Kui naatriumnitroprussiidi infundeeritakse mitme päeva jooksul (suurte annuste korral juba 24 tunni
jooksul), tuleb jälgida tiotsüanaadi taset, eriti neerukahjustusega patsientidel, ja see ei tohi ületada 6
mg/100 mL .
Patsiendid maksakahjustusega
Naatriumnitroprussiidi tuleb kasutada ettevaatusega maksahaigusega (maksakahjustusega) patsientidel
ja tsüaniidi toksilisuse tunnuseid tuleb hoolikamalt jälgida (vt lõik 4). Vajadusel tuleb
naatriumnitroprussiidi manustamist järk-järgult vähendada või see lõpetada.
Muud ravimid ja Naatriumnitroprussiid
Öelge oma arstile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või võiksite kasutada mis tahes muid
ravimeid.
Järgmiste ravimite samaaegne manustamine võib suurendada Naatriumnitroprussiidi vererõhku
alandavat toimet:
-

ravimid vererõhu alandamiseks ja veresoonte laiendamiseks;
ravimid vererõhu alandamiseks kopsude veresoontes;
rahustid
anesteetikumid

See kehtib eriti pärast eelnevat sildenafiili, tadalafiili või vardenafiili võtmist (vt „Hoiatused ja
ettevaatusabinõud“).
Rasedus ja rinnaga toitmine
Kui te olete rase või rinnaga toitmine, arvate, et võite olla rase või plaanite last saada, pidage enne
selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.
Kogemused raseduse ja rinnaga toitmise ajal on ebapiisavad ning Naatriumnitroprussiidi tohib sel ajal
kasutada ainult siis, kui teie arst peab seda tingimata vajalikuks (see tähendab ainult rangema
näidustuse korral).

Kuidas Naatriumnitroprussiidi kasutada

Naatriumnitroprussiidi manustab arst või õde veeniinfusioonina, kasutades sobivat infusioonipumpa.
2

Manustamise kestus põhineb muu hulgas üldannusel: vt teave tervishoiutöötajatele.
Naatriumnitroprussiidi infusioone tuleb üldjuhul alustada väikese annusega ja seejärel kahekordistada
annust iga 3–5 minuti järel, kuni soovitud vererõhutase on saavutatud. Vererõhku alandav toime on
kohene. Infusiooni lõpu poole vähendatakse infusioonikiirust järk-järgult.
Manustamise ajal mõõdetakse vererõhku sageli.
Kirurgiliste protseduuride ajal kontrollitud madala vererõhu (hüpotensiooni) saavutamiseks on
soovitatav mitte ületada koguannust 1,0 kuni 1,5 mg/kg patsiendi kohta.
Tsüaniidimürgistuse (intoksikatsiooni) vältimiseks on tungivalt soovitatav alati manustada
samaaegselt naatriumtiosulfaadi lahust eraldi veenitee kaudu. Vt teave tervishoiutöötajatele. Teabe
saamiseks tsüaniidi- ja tiotsüanaadimürgistuse kohta vt „Kui kasutate Naatriumnitroprussiidi rohkem,
kui peaksite“. Tsüaniidi- ja tiotsüanaadimürgistuse sümptomite kohta vt „Võimalikud kõrvaltoimed“.
Vastumürgina kahtlustatava või täheldatud tsüaniiditoksilisuse korral (nt kui kaasmanustamiseks ei ole
tiosulfaati saadaval) võib olla vajalik hüdroksükobalamiin ja/või muud vere detoksifitseerivad ained,
vt teave tervishoiutöötajatele.
Annustamistabelid ja infusioonikiirused perfuuseri või infusomaadi kasutamiseks: vt teave
tervishoiutöötajatele.
Eakad
Eakad patsiendid vajavad sageli väiksemaid annuseid.
Kui kasutate Naatriumnitroprussiidi rohkem, kui peaksite
Igat mürgistust saab vältida, kui järgitakse annustamisjuhiseid.
Tsüaniidimürgistus
Tsüaniidimürgistuse korral tuleb Naatriumnitroprussiidi infusiooniannust vähendada ja vajadusel
eemaldada tsüaniid organismist vastumürgi abil. Lisateabe saamiseks vt „Kuidas Naatriumnitroprussiidi
kasutada“.
Tiotsüanaadimürgistuse korral tuleb selle ravimi infusioon lõpetada ja vajadusel eemaldada
tiotsüanaat organismist dialüüsi teel.
Tsüaniidi ja tiotsüanaadi toksilisuse sümptomite kohta vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“.
Kui teil on selle ravimi kasutamise kohta lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või õega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kõrge vererõhu ravi ajal võivad tekkida sümptomid nagu nõrkus, pearinglus, iiveldus, oksendamine ja
suurenenud südame löögisagedus (tahhükardia).
Sagedus teadmata
Muud võimalikud kõrvaltoimed on:
- reaktsioonid manustamiskohas (valu, naha punetus, sügelemine)
- liigne vererõhu alanemine
- iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, inkontinentsus
- kõrvade kohin
- segasus
- hallutsinatsioonid
3

-

mööduv pupillide ahenemine
suurenenud refleksite tendents
haigustunnuste ajutine suurenemine (rebound-efekt)

Ebapiisav vererõhu alanemine, vähenenud toime ravimi korduval manustamisel (tahhüfilaksia) ja
tolerantsus on tõenäolisemalt oodata noorematel kui vanematel kõrge vererõhuga patsientidel.
Tsüaniiditoksilisus võib avalduda järgmiselt:
-

erepunane venoosne veri
lame ja/või aeglane hingamine (hüpoventilatsioon)
suurenenud laktaat
vähenenud hapniku omastamine
südamepekslemise tundmine (palpitatsioonid), ebakorrapärane südamerütm
peavalu
metaboolselt suurenenud happetase veres ja organismis (metaboolne atsidoos)
kooma, hingamishalvatus, krambid

On teatatud surmajuhtumitest.
Sellised toksilisuse tunnused võivad tekkida, kui tsüaniidi hulk on nii suur, et inimorganism ei suuda
sellise mürgistusega toime tulla; seega on vaja naatriumtiosulfaadi paralleelset manustamist.
Tsüaniidimürgistust on täielikult võimalik vältida naatriumtiosulfaadi infusiooni samaaegse
manustamisega.
Tiotsüanaadi toksilisuse sümptomid, mis võivad ilmneda üleannustamise korral – varem neeruprobleemidega
patsientidel kui tervete neerudega patsientidel – hõlmavad:
-

pearinglus, peavalu, söögiisu kaotus
unehäired, närvilisus
kilpnäärme alatalitlus
kõhulahtisus, oksendamine, inkontinentsus
psühhoos
halvatus ja kooma

Väga kõrged seerumi kontsentratsioonid võivad põhjustada surma.
Tiotsüanaadi intoksikatsiooni saab vältida, kui järgitakse annustamisjuhiseid. Tiotsüanaadi
intoksikatsiooni korral tuleb selle ravimi infusioon katkestada ja vajadusel eemaldada tiotsüanaat
organismist dialüüsi teel.
Kõrvaltoimetest teatamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, rääkige sellest oma arstile, õele või apteekrile. See hõlmab
kõiki võimalikke kõrvaltoimeid, mida käesolevas infolehes ei ole loetletud. Kõrvaltoimetest võite
teatada ka otse kollase kaardi skeemi (Yellow Card Scheme) kaudu, veebilehel:
www.mhra.gov.uk/yellowcard või otsige MHRA Yellow Card rakendust Google Play või Apple App
Store'is. Kõrvaltoimetest teatades saate aidata kaasa teabele selle ravimi ohutuse kohta.

Kuidas hoida naatriumnitroprussiidi

Hoidke see ravim laste silma- ja käeulatusest väljas.

4

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud kartongile pärast EXP. Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoidke viaale väliskartongis, et kaitsta valguse eest.
Kõlblikkusaeg pärast lahustamist
Kaitske kasutusvalmis preparaati valguse eest, kasutades värvilisi süstlaid ja voolikuid.
Infusioonilahuse kasutusaegne stabiilsus (keemiline ja füüsikaline kasutusaegne stabiilsus) on
tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 25 °C ± 2 °C, kui seda kaitstakse valguse eest (kui
kasutatakse Perfusori valguskaitsega süstalt).
Mikrobioloogilisest seisukohast (näiteks bakterite kasv) tuleb infusioonilahust kasutada kohe. Kui seda
kohe ei kasutata, vastutab kasutaja kasutusaegse hoiustamisaja ja -tingimuste eest enne kasutamist ning
need ei ole tavaliselt pikemad kui 24 tundi temperatuuril 25 °C ± 2 °C, välja arvatud juhul, kui
lahustamine/lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud tingimustes.
Ärge visake ravimeid ära reovee ega olmejäätmete kaudu. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida naatriumnitroprussiid sisaldab
-

Toimeaine on naatriumnitroprussiid. Iga viaal sisaldab 50 mg naatriumnitroprussiiddihüdraati,
mis vastab 44 mg veevabale naatriumnitroprussiidile.

-

Teine koostisosa (abivahend) on süstevesi.

Kuidas naatriumnitroprussiid välja näeb ja pakendi sisu
Selge punakaspruun infusioonilahus 2 mL merevaiguvärvi klaasviaalides, millel on kummikork ja
alumiinium-plastist kattekiht.
Pakendi suurus: iga kartong sisaldab 1 viaali 2 mL.
Ühispakendisse on lisatud valguskaitsehülss, et katta üle infusioonikott, mis sisaldab infusioonilahust,
millele on lisatud naatriumnitroprussiidi lahust.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
AFT Pharma UK Limited
Olympia House
Unit 13, 2nd Floor, Armitage Road
London, NW11 8RQ
England
Tootja
Elara Pharmaservices
5 Garden Court, Lockington Hall
Main Street, Lockington, Derby
DE74 2RH, United Kingdom

5

Quercus Labo
Wijmenstraat 21p
9030 Mariakerke
Belgium
Naatriumnitroprussiid 50 mg/2 mL infusioonilahuse kontsentraat infusiooniks PLGB 57592/0025
Käesolev infoleht on üle vaadatud 19. jaanuaril 2026
Järgnev teave on mõeldud ainult tervishoiutöötajatele:
Annustamisjuhised, manustamisviis ja -kestus
Naatriumnitroprussiidi infundeeritakse intravenoosselt perfusori (vt tabel 1) või infusomaadi kaudu.
Muuhulgas põhineb manustamise kestus koguannusel: vt teavet tervishoiutöötajatele jaotistes
"Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel" ning "Üleannustamine ja muud manustamisvead".
Naatriumnitroprussiid on kontsentreeritud vesilahus (50 mg/2 mL), mida tuleb enne manustamist
lahjendada 5% glükoosilahusega. Lahjendatud toote lõppkontsentratsioon (1,0 mg/mL) võib erineda
teiste turul olevate lahustatud toodete lõppkontsentratsioonist, mis on tingitud erinevatest
naatriumnitroprussiidi kogustest ühiku kohta. Manustatav annus on siiski sama, kui järgitakse
tabelis 1 naatriumnitroprussiidi jaoks soovitatud infusioonikiirusi. Tuleb kasutada
naatriumnitroprussiidi ja naatriumtiosulfaadi lahuse vahelisi mahusuhteid, mis on esitatud jaotises
"Tsüaniidi toksilisuse ennetamine" ja tabelis 2.
Naatriumnitroprussiidi infusioone tuleb üldiselt alustada väikeste annustega. Hüpotensiivne toime on
kohene. Algnäidud saavutatakse kiiresti pärast infusiooni lõppu. Tiitrimisfaasis on vajalik täpne
tiitrimine vere rõhu mõõtmistega iga ühe kuni kahe minuti järel. Infusiooni lõpu poole vähendatakse
infusioonikiirust järk-järgult.
Infusiooni alustatakse annusega 0,2 μg/kg/min. Seejärel kahekordistatakse seda iga 3 kuni 5 minuti
järel, kuni soovitud vererõhu tase on saavutatud. Infusioonikiirus varieerub vahemikus 0,2 kuni
10 μg/kg/min; vt allolevat tabelit 1.
Kirurgiliste protseduuride ajal kontrollitud hüpotensiooni saavutamiseks on soovitatav mitte ületada
koguannust 1,0 kuni 1,5 mg/kg ühe juhtumi kohta.
Kui naatriumnitroprussiidi infusioone manustatakse mitme päeva jooksul, näiteks hüpertensiivsete
kriiside raviks, ületatakse ülalmainitud maksimaalsed annused üldiselt.

6

Tabel 1: Annustamistabel 1 mg/mL naatriumnitroprussiiddihüdraadi jaoks, kasutades 50 mL süstlapumpa (vt
jaotis 6.6)
μg/kg/min
naatrium-
nitroprussiid-
dihüdraati
0,2
0,4
0,8
1,0
1,6
3,2
5,0
6,4
10,0

Infusioonikiirus [mL/h]
Kehakaal [kg]
30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

80

85

90

95

100

0,4
0,7
1,4
1,8
2,9
5,8
9,0
11,5
18,0

0,4
0,8
1,7
2,1
3,4
6,7
10,5
13,4
21,0

0,5
1,0
1,9
2,4
3,8
7,7
12,0
15,4
24,0

0,5
1,1
2,2
2,7
4,3
8,6
13,5
17,3
27,0

0,6
1,2
2,4
3,0
4,8
9,6
15,0
19,2
30,0

0,7
1,3
2,6
3,3
5,3
10,6
16,5
21,1
33,0

0,7
1,4
2,9
3,6
5,8
11,5
18,0
23,0
36,0

0,8
1,6
3,1
3,9
6,2
12,5
19,5
25,0
39,0

0,8
1,7
3,4
4,2
6,7
13,4
21,0
26,9
42,0

0,9
1,8
3,6
4,5
7,2
14,4
22,5
28,8
45,0

1,0
1,9
3,8
4,8
7,7
15,4
24,0
30,7
48,0

1,0
2,0
4,1
5,1
8,2
16,3
25,5
32,6
51,0

1,1
2,2
4,3
5,4
8,6
17,3
27,0
34,6
54,0

1,1
2,3
4,6
5,7
9,1
18,2
28,5
36,5
57,0

1,2
2,4
4,8
6,0
9,6
19,2
30,0
38,4
60,0

Tsüaniidi toksilisuse ennetamine
Tsüaniidi intoksikatsiooni tõhusaks ennetamiseks on tungivalt soovitatav manustada
naatriumnitroprussiidi infusiooni alati samaaegselt naatriumtiosulfaadi lahuse pideva infusiooniga läbi
eraldi veenitee vahekorras ligikaudu 1:10 (naatriumnitroprussiiddihüdraat: naatriumtiosulfaat)
toimeainete masside alusel.
Praktilise protseduuri osas on soovitatav tõmmata naatriumtiosulfaadi lahust 100 mg/mL teise
Perfusori süstlasse ja infundeerida seda mahusuhtega ligikaudu 12:1 (naatriumnitroprussiiddihüdraat:
naatriumtiosulfaat) läbi eraldi veenitee, nagu on näidatud allolevas tabelis 2.
Kui naatriumnitroprussiidi jaoks kasutatakse infusomaati, peaks mahusuhe olema 60:1 või 120:1 (vt ka
tabelit 2).
Vastumürgina kahtlustatava või täheldatud tsüaniidi toksilisuse korral (näiteks kui kaasmanustamiseks
ei ole tiosulfaati saadaval) võivad olla vajalikud hüdroksokobalamiin ja/või methemoglobiini
moodustavad ained. Nende ravimite vastavat ohutusteavet tuleb järgida.
Tiotsüanaadi toksilisus
Kui naatriumnitroprussiidi infundeeritakse mitme päeva jooksul (suurte annuste korral juba 24 tunni
jooksul), tuleb jälgida tiotsüanaadi taset, eriti neerukahjustusega patsientidel, ja see ei tohi ületada
6 mg/100 mL. Tiotsüanaadi kontsentratsioonid üle 6 mg/100 mL põhjustavad toksilisi sümptomeid nagu
nõrkus, oksendamine, pearinglus ja tinnitus. Tiotsüanaadi intoksikatsiooni korral tuleb
naatriumnitroprussiidi infusioon katkestada ja vajadusel eemaldada tiotsüanaat organismist
dialüüsi abil.
Eakad patsiendid
Eakad patsiendid vajavad sageli väiksemaid annuseid.
Lastepopulatsioon
Naatriumnitroprussiidi ohutust ja tõhusust lastel ja noorukitel ei ole seni tõestatud. Andmed puuduvad.
Seetõttu ei tohi naatriumnitroprussiidi manustada lastele ja noorukitele.
Neerukahjustusega patsiendid
Kui naatriumnitroprussiidi infundeeritakse mitme päeva jooksul (suurte annuste korral juba 24 tunni
jooksul), tuleb jälgida tiotsüanaadi taset, eriti neerukahjustusega patsientidel, ja see ei tohi ületada
6 mg/100 mL.
7

Patsientidel, kellel on maksakahjustus
Kuna tsüaniid, mis vabaneb naatrium-nitroprussiidist, metaboliseerub peamiselt maksaensüümide toimel, võib see raske maksakahjustusega patsientidel koguneda. Seetõttu tuleb naatrium-nitroprussiidi kasutada maksakahjustusega patsientidel ettevaatusega ja annust tuleb hoolikalt tiitrida. Maksakahjustusega patsientidel tuleb tsüaniidi toksilisuse tunnuseid hoolikamalt jälgida (vt lõik 4.8). Vajaduse korral tuleb naatrium-nitroprussiidi manustamist järk-järgult vähendada või see lõpetada ning järgida tsüaniidi toksilisuse ravi juhiseid.
Infusioonilahuse kontsentraat
Viaalides olev lahus on enne lahjendamist punakaspruuni värvusega ja seda ei tohi kunagi otse süstida. Edasiseks lahjendamiseks võib kasutada ainult 5% glükoosilahust. Naatrium-nitroprussiidi sisaldav infusioonilahus tuleb valmistada vahetult enne manustamist.
Märkus
Kasutusvalmis infusioonilahus on valgustundlik. Valguse eest kaitsmine on võimalik värviliste süstalde ja voolikute abil. Infusioonikotid tuleb katta pakendi komplekti kuuluva valguskaitsekattega.
Infusioonilahuse keemiline ja füüsikaline kasutusaegne stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 25 °C ± 2 °C, kui seda kaitstakse valguse eest (kasutades valguskaitsega Perfusori süstalt). Mikrobioloogilisest seisukohast tuleb infusioonilahust kasutada kohe. Kui seda kohe ei kasutata, vastutab kasutaja enne kasutamist toimumise aja ja tingimuste eest ning see ei tohi olla pikem kui 24 tundi temperatuuril 25 °C ± 2 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud tingimustes.
Infusioonilahus on selge, värvitust kuni nõrgalt pruunikast värvusest. Tugevalt värvunud infusioonilahuseid ei tohi kasutada. Kasutusvalmis infusioonilahusele ei tohi lisada muid ravimeid. Kõige ohutum viis infusioonilahuse manustamiseks on eraldi veenikateetri kaudu, et vältida toimeainete kogunemist voolikusüsteemi või perifeersetesse veenidesse.
Perfusor (vt ka annustamistabelit 1)
Perfusori kasutamisel lisage 2,0 mL naatrium-nitroprussiidi 48 mL 5% glükoosilahusele, et saada 50 mL 1 mg/mL naatrium-nitroprussiidi lahust. Kõigepealt tõmmatakse 48 mL 5% glükoosilahust 50 mL Perfusori süstlasse. Seejärel lisatakse 2,0 mL naatrium-nitroprussiidi 2 mL süstla abil Perfusori süstlasse. Üleannustamise vältimiseks tuleb Perfusori süstla sisu loksutades ühtlaselt segada.
Infusomat (vt ka tabelit 2)
Infusomati kasutamisel süstitakse 2,0 mL lahust ühest naatrium-nitroprussiidi viaalist 250 mL või 500 mL 5% glükoosilahusesse. Kontrollitud intraoperatiivse hüpotensiooni korral soovitatakse lahjendust 250 mL-s. Annuste ümberarvutamine on üksikasjalikult esitatud annustamistabelis (tabel 1). Tabelis 1 esitatud infusioonikiirused mL-des tunnis korrutatakse koefitsiendiga 5, kui lahjendatakse 250 mL glükoosilahuses, ja koefitsiendiga 10, kui lahjendatakse 500 mL-s. Suure vedelikukoormuse vältimiseks on pikaajaliste infusioonide puhul eelistatud meetodiks perfusor.
Kõik kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb kõrvaldada vastavalt kohalikele eeskirjadele.

8

Tabel 2
Annus Naatrium-naatrium-nitroprussiid
Perfusor 50 mL-s
1–12 mL/h
13–24 mL/h
25–36 mL/h
37–48 mL/h

Infusomat 250 mL-s
6–60 mL/h
61–120 mL/h
121–180 mL/h
181–240 mL/h

Infusomat 500 mL-s
12–120 mL/h
121–240 mL/h
241–360 mL/h
361–480 mL/h

Naatriumtiosulfaadi annus
100 mg/mL
Perfusor
1 mL/h
2 mL/h
3 mL/h
4 mL/h

Üleannustamine ja muud manustamisvead
Erakorralised meetmed, sümptomid ja antidoodid
Ägeda müokardiinfarkti korral on aordirõhu liigsel vähendamisel oht diastoolse koronaarse perfusiooni vähenemiseks. Ägeda südamepuudulikkuse korral vähenenud täitumisrõhkudega võib südame minutimaht jätkuvalt langeda.
Võimalikud on tahhüfülaksia ja rebound-fenomen.
Naatrium-nitroprussiidiga ravi ajal võib tekkida tsüaniidimürgistus. See sõltub ravi kestusest ja annuse suurusest. Lühiajaline ravi naatrium-nitroprussiid-dihüdraadiga 2,5 µg/kg/min on ohutu. See-eest
• 5 µg/kg/min 10 tunni järel,
• 10 µg/kg/min 4 tunni järel ja
• 20 µg/kg/min 1,5 tunni järel
võivad põhjustada eluohtlikke tsüaniidisisaldusi.
Ravi vastumeetmeteks on infusiooniannuse vähendamine või antidoodi manustamine.
Tsüaniidimürgistuse korral soovitatakse lühitoimelise antidoodina 4-dimetüülaminofenoolvesinikkloriidi (4-DMAP) 3–4 mg/kg i.v. (tekitab methemoglobiini). Sellele järgneb naatriumtiosulfaadi infusioon 50–100 mg/kg kehamassi kohta.
Tiotsüanaadimürgistuse korral tuleb naatrium-nitroprussiidi infusioon lõpetada ja vajaduse korral tsüanaat dialüüsi teel kehast eemaldada.
Lisateabe saamiseks vt ka tervishoiutöötajatele mõeldud teabe jaotist „Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“ ning „Annustamisjuhised, manustamisviis ja -kestus“.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Naatrium-nitroprussiidi infusiooni ajal on vaja pidevat EKG jälgimist ja vajaduse korral olulisemate hemodünaamiliste näitajate jälgimist. Kirurgilistes tingimustes on parim viis vererõhu mõõtmiseks otseselt arteriaalse kanüüli kaudu. Mitme päeva jooksul manustatavate infusioonide korral piisab vererõhu mõõtmisest mitteinvasiivsel meetodil.
Hoiatus
Patsientide puhul, kes on varem võtnud PDE 5 inhibiitoreid, tohib naatrium-nitroprussiidi kasutada ainult range riski/kasu kaalutluse alusel.
PDE 5 inhibiitorite puhul võib naatrium-nitroprussiidi hüpotensiivne toime oluliselt tugevneda, kui naatrium-nitroprussiidi manustatakse 24 tunni jooksul pärast sildenafiili või vardenafiili annust või 48 tunni jooksul pärast tadalafiili annust, sõltuvalt PDE 5 inhibiitori poolväärtusajast.
9

Sellisel juhul on vajalik eriti hoolikas naatrium-nitroprussiidi annuse tiitrimine.
Farmakoloogiliste, farmakokineetiliste ja toksikoloogiliste omaduste kohta vt ravimi omaduste kokkuvõtte lõiget 5.

10