Ibustar /5ml 100ml 100mg: pakkausseloste

Ibustar on põletikuvastane ja valuvaigistav ravim (mittesteroidne põletikuvastane aine, MSPVA),
millel on palavikku alandavad (antipüreetilised) omadused.

Ibustari kasutatakse lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks:
- nõrga kuni mõõduka valu korral.
- palaviku korral.

Ibustar on kasutamiseks lastel kehakaaluga alates 5 kg (6-kuused) kuni 29 kg (9-aastased).

Ibustari ei tohi kasutada
- kui teie laps on ibuprofeeni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6)
suhtes allergiline;
- kui varem on tekkinud bronhospasm, astmahood, nina limaskesta turse (riniit), angioödeem või
nahareaktsioonid (nõgestõbi) pärast atsetüülsalitsüülhappe või teiste mittesteroidsete
põletikuvastaste ainete (MSPVA) võtmist;
- kui esineb ebaselge põhjusega vereloomehäireid;
- kui esineb või on varem esinenud korduv mao-/kaksteistsõrmiksoolehaavand (peptiline
haavand) või verejooks (kaks või enam tõendatud haavandumise või verejooksu juhtu);
- kui on kunagi olnud varasema MSPVA-de kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või
mulgustumine (perforatsioon);
- kui esineb ajuverejooks (tserebrovaskulaarne verejooks) või muu äge verejooks;
- kui esineb raske neeru- või maksatalitluse häire;
- kui esineb raske südamepuudulikkus;
- kui esineb raske dehüdratsioon (suur kehavedelike kaotus, mille on põhjustanud nt
oksendamine, kõhulahtisus või ebapiisav vedelike tarbimine);
- raseduse kolmel viimasel kuul (viimane trimester).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Rääkige oma arsti või apteekriga enne Ibustari kasutamist.

Kui teil on infektsioon – vt punkt „Infektsioonid“ allpool.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kui kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja
jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrollimiseks.

Seedetrakti ohutus
Ibustari kasutamist samal ajal koos teiste MSPVA-dega, sh COX-2 inhibiitoritega (selektiivsed
tsüklooksügenaas-2 inhibiitorid) tuleb vältida.

Eakad patsiendid
MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete, eriti surmaga lõppeda võivate seedetrakti
verejooksude ja perforatsioonide esinemissagedus on eakatel suurem. Seetõttu peab arst eakaid
patsiente iseäranis hoolikalt jälgima.

Seedetrakti verejooks, haavand ja perforatsioon
Kõikide MSPVA-de puhul on ükskõik millal ravi ajal kirjeldatud surmaga lõppeda võivaid seedetrakti
verejookse, haavandumisi või perforatsioone, nii koos hoiatavate sümptomite või anamneesis olevate
tõsiste seedetrakti häiretega kui ka ilma nendeta.

Seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni risk võimendub MSPVA-de suuremate
annuste manustamisel, anamneesis oleva haavandiga patsientidele manustamisel, eriti kui haavand on
tüsistunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 2 „Ibustari ei tohi kasutada“) ja manustamisel
eakatele.
Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima olemasoleva annusega. Sellistel patsientidel ja
patsientidel, kes vajavad samal ajal raviks väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või muid ravimeid,
mis tõenäoliselt suurendavad seedetrakti häirete tekkimise ohtu, tuleb kaaluda kombinatsioonravi
kaitsvate ainetega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Kui teie lapsel on olnud seedetrakti kõrvalnähud, peate te teatama ükskõik millisest ebatavalisest
kõhupiirkonnas esinevast sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi
varastes järkudes.

Peab olema ettevaatlik, kui teie laps saab samal ajal ravimeid, mis võivad suurendada haavandumise
või verejooksu tekkimise riski, näiteks suukaudseid kortikosteroide, ravimeid vere vedeldamiseks,
näiteks varfariini, selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid, mida kasutatakse muuhulgas ka
depressiivse meeleolu ravimiseks, või trombotsüütide agregatsiooni pärssivaid ravimeid, näiteks
atsetüülsalitsüülhapet (vt lõik 2 „Muud ravimid ja Ibustar“).

Kui teie lapsel esineb ravi ajal maos või soolestikus verejooks või haavandid, lõpetage Ibustari
manustamine. Kui teie lapsel esinevad kõhupiirkonnas ebaharilikud sümptomid, teavitage kohe
oma arsti.

MSPVA-sid tuleb manustada ettevaatusega seedetrakti haiguste (haavandiline koliit, Crohni tõbi)
anamneesiga patsientidele, sest nende seisund võib ägeneda (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Toimed südame-veresoonkonnale
Põletikuvastaseid/valuvaigistavaid ravimeid, nagu ibuprofeen, võib seostada südameinfarkti või
insuldi riski vähese suurenemisega, eriti kui neid kasutatakse suurtes annustes. Ärge ületage soovitatud
annust ega ravi kestust.
Enne Ibustari kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga järgmistel juhtudel:
- esinevad südameprobleemid, sh südamepuudulikkus, rinnaangiin (valu rindkeres), või kui on
olnud südameinfarkt, šunteerimine, perifeersete arterite haigus (halb verevarustus jalgades või
jalalabades ahenenud või ummistunud arterite tõttu) või mis tahes tüüpi insult (sh „miniinsult“ või
transitoorne isheemiline atakk (TIA));
- esineb kõrge vererõhk, diabeet, kõrge kolesteroolitase, perekonnas on esinenud südamehaigusi
või insulti või kui suitsetate.

Ibuprofeeni kasutamisel on teatatud allergilise reaktsiooni nähtudest, sealhulgas
hingamisprobleemidest, näo ja kaelapiirkonna tursetest (angioödeem) ja valust rindkeres. Kui
märkate mõnda neist nähtudest, lõpetage kohe Ibustari kasutamine ja võtke viivitamatult
ühendust oma arstiga või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda.

Nahareaktsioonid
Ibuprofeeniga ravi ajal on teatatud rasketest nahareaktsioonidest, sh eksfoliatiivne dermatiit, multiformne
erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, ravimireaktsioon eosinofiilia ja
süsteemsete sümptomitega (DRESS) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP).
Lõpetage Ibustari kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda lõigus 4
kirjeldatud raske nahareaktsiooni sümptomit.

Tuulerõugete (varicella nakkus) põdemise ajal on soovitatav hoiduda Ibustari kasutamisest.

Infektsioonid
Ibustar võib varjata infektsiooni sümptomeid, nt palavik ja valu. Seetõttu on võimalik, et Ibustar võib
nakkuse sobivat ravi edasi lükata, mis võib põhjustada tüsistuste riski suurenemist. Seda on täheldatud
bakterite põhjustatud kopsupõletike ja tuulerõugetega seotud bakteriaalsete nahainfektsioonide korral.
Kui te võtate seda ravimit infektsiooni ajal ja infektsiooni sümptomid püsivad või süvenevad,
pöörduge viivitamatult arsti poole.

Hingamisteede häired
Ibustari kasutamisel patsientidel, kellel on või on olnud bronhiaalastma tuleb olla eriti tähelepanelik,
kuna MSPVA-d võivad kutsuda sellistel patsientidel esile bronhospasmi.

Muud märkused
Ibustari tohib kasutada üksnes pärast kasu ja riski vahekorra täpset hindamist, kui teie lapsel:
- on teatud pärilikud vereloomehäired (nt äge vahelduv porfüüria).
- on teatud autoimmuunsed haigused (süsteemne erütematoosne luupus ja segatüüpi
sidekoehaigus). Suureneb oht ajukelme mitteinfektsioosse põletiku sümptomite tekkeks
(aseptiline meningiit) (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Äärmiselt tähelepanelik arstlik jälgimine on vajalik järgmistel juhtudel:
- seedetrakti häired või on varem esinenud kroonilised põletikulised soolehaigused
(haavandiline koliit, Crohni tõbi);
- kõrge vererõhk või südamepuudulikkus;
- neeru- või maksafunktsiooni kahjustus;
- vedelikupuudus;
- vahetult pärast ulatuslikke kirurgilisi protseduure;
- allergiad (nt nahareaktsioonid teiste ravimite suhtes, astma, heinapalavik), nina limaskesta
healoomuline kasv (ninapolüübid), nina limaskesta krooniline turse või kroonilised
hingamisteede häired, mis ahendavad hingamisteid.

Raskeid ägedaid ülitundlikkusreaktsioone (nt anafülaktiline šokk) on täheldatud väga harva. Raske
ülitundlikkusreaktsiooni esimeste märkide ilmnemisel pärast Ibustari võtmist peab manustamise
otsekohe lõpetama ja pöörduma arsti poole.

Ibuprofeen, Ibustari toimeaine, võib ajutiselt pärssida vereliistakute talitlust (trombotsüütide
agregatsioon). Seetõttu tuleb koagulatsioonihäiretega patsiente hoolikalt jälgida.
Ibustari pikaajalise kasutamise korral on vajalik korrapärane maksanäitajate, neerufunktsiooni ja
vererakkude arvu kontrollimine.

Arstilt või hambaarstilt tuleb küsida või teda informeerida Ibustari manustamisest enne kirurgilisi
protseduure.

Mis tahes liiki valuvaigisti pikaajaline kasutamine peavalu korral võib muuta selle halvemaks. Kui
selline olukord on tekkinud või seda kahtlustatakse, tuleb pöörduda arsti poole ja ravi katkestada.
Ravimite liigsest tarvitamisest tingitud peavalu diagnoosi tuleb kahtlustada patsientidel, kellel esineb
sagedasi või igapäevaseid peavalusid vaatamata peavalu ravimite regulaarsele kasutamisele (või
hoopis nende kasutamise tõttu).

Üldiselt võib valuvaigistite harjumuspärane kasutamine, eriti mitmete valuvaigistavate ainete
kombineerimine, tuua kaasa pöördumatu neerukahjustuse koos riskiga neerupuudulikkuse tekkeks
(analgeetiline nefropaatia).

Lapsed
Vedelikupuuduses lastel on oht neerukahjustuse tekkeks.

Muud ravimid ja Ibustar
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis
tahes muid ravimeid.

Ibustar võib mõjutada teiste ravimite toimet ja vastupidi. Nende ravimite hulka kuuluvad näiteks:
- antikoagulandid (st vedeldavad verd/takistavad verehüüvete tekkimist, nt atsetüülsalitsüülhape,
varfariin, tiklopidiin);
- vererõhku alandavad ravimid (AKE inhibiitorid, nt kaptopriil; beetablokaatorid, nt atenolooli
sisaldavad ravimid; angiotensiin II retseptorite antagonistid, nt losartaan).

Ka mõned teised ravimid võivad mõjutada Ibustari ravi või vastupidi. Seetõttu peate alati küsima nõu
oma arstilt või apteekrilt, enne kui kasutate Ibustari koos teiste ravimitega.

Eeskätt teatage, kui võtate mõnda järgmistest ravimitest.

- Digoksiin (kasutatakse südame tugevdamiseks), fenütoiin (kasutatakse krambihoogude raviks)
või liitium (kasutatakse teatud psühhiaatriliste häirete raviks), kuna nende ainete sisaldus veres
võib suureneda. Seerumi liitiumi-, digoksiini- ja fenütoiinisisalduse kontrollimine ei ole õige
kasutamise puhul (maksimaalselt 3 ööpäeva jooksul) tavaliselt nõutav.
- Vedeliku väljutamist suurendavad ravimid (diureetikumid) ja liiga kõrget vererõhku langetavad
ravimid (hüpertensioonivastased ravimid).
- AKE-inhibiitorid (südamepuudulikkuse ja kõrge vererõhu ravimid): suurenenud on oht
neerufunktsiooni häirete tekkeks.
- Kaaliumi säästvad diureetikumid (teatud vett väljaajavad ained): samaaegne kasutamine võib
suurendada vere kaaliumisisaldust.
- Atsetüülsalitsüülhape ja teised põletikuvastased valuvaigistid, sh COX-2 inhibiitorid (MSPVA-d),
selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (kasutatakse depressiooni raviks) aga ka
kortikosteroidid (kortisooni preparaadid): suureneb oht seedetrakti haavandite ja verejooksu
tekkeks.
- Väikeses annuses atsetüülsalitsüülhape: atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste toime
koagulatsiooni soodustavatele vereliistakutele võib olla vähenenud (vt lõik 2 „Hoiatused ja
ettevaatusabinõud“).
- Ravimid vere vedeldamiseks, nt varfariin.
- Sulfonüüluuread (ravimid veresuhkru alandamiseks): kliinilised uuringud on näidanud
koostoimeid MSPVA-de ja sulfonüüluureate vahel. Kombineeritud kasutamisel on ettevaatusena
soovitatav jälgida veresuhkru taset.
- Probenetsiid või sulfiinpürasoon (kasutatakse podagra raviks): need võivad aeglustada
ibuprofeeni eritumist. Selle tagajärjel võib ibuprofeen organismis kuhjuda ja selle kõrvaltoimed
tugevneda.
- Zidovudiin (kasutatakse AIDS-i raviks): HIV-iga hemofiiliahaigetel on suurenenud risk
verejooksu tekkeks liigesesse ja verevalumite tekkeks.
- Metotreksaat (kasutatakse vähi raviks või teatud reumaatiliste häirete korral): ärge kasutage
Ibustari 24 tundi enne või pärast metotreksaadi manustamist. See võib põhjustada metotreksaadi
kontsentratsiooni suurenemist veres ja tugevdada selle kõrvaltoimeid.
- Pemetrekseed (kasutatakse vähi raviks): pemetrekseedi samaaegne kasutamine koos MSPVA-
dega võib tugevdada pemetrekseedi toimet, seetõttu tuleb MSPVA-de suuremate annuste
manustamisel olla ettevaatlik.
- Tsüklosporiin (ravim, mida kasutatakse immuunvastuse mahasurumiseks näiteks pärast elundi
siirdamist, ja reumaatiliste haiguste raviks): suureneb neerukahjustuse oht.
- Takroliimus (ravim siirdatud organi äratõukereaktsiooni vältimiseks): suureneb neerukahjustuse
oht.
- Kinoloonantibiootikumid, nt tsiprofloksatsiin: samaaegsel kasutamisel võib suureneda risk
krampide tekkeks.
- CYP2C9 inhibiitorid, nt vorikonasool või flukonasool (seeninfektsioonide vastased ravimid):
ibuprofeeni kasutamine samal ajal CYP2C9 inhibiitoritega võib tugevdada ibuprofeeni (CYP2C9
substraat) toimet. Uuring vorikonasooli ja flukonasooliga (CYP2C9 inhibiitorid) näitas S(+)–
ibuprofeeni toime tugevnemist ligikaudu 80...100%. Kui samal ajal manustatakse tugevaid
CYP2C9 inhibiitoreid, tuleb kaaluda ibuprofeeni annuse vähendamist, eriti kui ibuprofeeni suuri
annuseid manustatakse koos vorikonasooli või flukonasooliga.
- Deferasiroks (ravim, mida antakse patsientidele, kes saavad pikaajalisi vereülekandeid teatud
tüüpi aneemia korral): deferasiroksi kasutamine samal ajal MSPVA-dega (nagu ibuprofeen) võib
suurendada mao ja soolestiku kõrvaltoimete riski. Deferasiroksi kombineerimisel MSPVA-dega
on seetõttu vajalik arsti järelevalve.
- Mifepristoon (kasutatakse raseduse katkestamiseks): kui MSPVA-sid kasutatakse 8...12 päeva
jooksul pärast mifepristooni manustamist, võib mifepristooni toime väheneda.
- Ginkgo biloba (taimne ravim) võib MSPVA-de kasutamisel suurendada verejooksu ohtu.

Ibustar koos alkoholiga
Ibustari kasutades tuleb alkoholi tarvitamist vältida. Mõned kõrvaltoimed, näiteks need, mis
mõjutavad seedetrakti või kesknärvisüsteemi, võivad esineda suurema tõenäosusega, kui alkoholi
tarvitada Ibustariga samal ajal.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus
Ärge võtke Ibustari raseduse viimase 3 kuu jooksul, kuna see võib kahjustada teie sündimata last või
põhjustada probleeme sünnitusel. See võib põhjustada teie sündimata lapsel neeru- ja
südameprobleeme. See võib soodustada teil ja teie lapsel veritsuste teket ning põhjustada sünnituse
hilinemist või selle pikenemist. Te ei tohi võtta Ibustari raseduse esimese 6 kuu jooksul, välja arvatud
juhul, kui see on hädavajalik ja teie arst on seda soovitanud. Kui te vajate ravi sel perioodil või ajal,
mil püüate rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust võimalikult lühikese aja jooksul. Kasutades
kauem kui paar päeva alates 20. rasedusnädalast, võib Ibustar põhjustada teie sündimata lapsel
neeruprobleeme, mille tõttu võib tekkida last ümbritseva lootevee madal tase (oligohüdramnion) või
südame veresoone (ductus arteriosus ehk arterioosjuha) ahenemine. Kui te vajate ravi kauem kui paar
päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist.

Imetamine
Ibuprofeen ja selle laguproduktid erituvad rinnapiima üksnes väikestes kogustes. Et siiani ei ole
rinnapiima saavatel imikutel kõrvaltoimeid tekkinud, ei ole lühiajalise kasutamise korral imetamise
katkestamine reeglina vajalik. Siiski on pikaajalisel kasutamisel või suuremates annustes võtmisel
soovitatav kaaluda varasemat võõrutamist.

Viljakus
Ibustar kuulub ravimite rühma (MSPVA-d), mis võivad kahjustada naiste viljakust. Pärast ravimi
kasutamise lõpetamist see toime kaob.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Et Ibustari suurte annuste kasutamise ajal võivad tekkida kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed, nt väsimus
ja pearinglus, võib üksikjuhtudel olla häiritud reaktsioonivõime ning liikluses aktiivse osalemise ja
masinatega töötamise võime. Eriti kehtib see juhtudel, kui samal ajal tarvitatakse alkoholi. Te ei suuda
siis ootamatutele ja äkilistele sündmustele enam piisavalt kiiresti ja adekvaatselt reageerida. Sellisel
juhul ärge juhtige autot ega muid sõidukeid! Ärge kasutage tööriistu ega masinaid! Ärge töötage ilma
kindla jalgealuseta!

Ibustar sisaldab vedelat maltitooli (E 965)
Kui teie arst on teile öelnud, et teie laps ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi manustamist
konsulteerima oma arstiga.

Ibustar sisaldab naatriumi
Ravim sisaldab 3,8 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) ühes milliliitris. See on võrdne
0,2%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.

Ibustar sisaldab naatriumbensoaati (E 211)
Ravim sisaldab 2,2 mg bensoaati ühes milliliitris.

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst või apteeker
on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust lühima aja jooksul, mida on vaja sümptomite
kontrollimiseks. Kui teil on infektsioon, pidage sümptomite (nt palavik ja valu) püsimisel või
süvenemisel viivitamata nõu arstiga (vt lõik 2).

Annustamine
Soovitatav annus on
 Kehakaal Üksikannus Maksimaalne ööpäevane annus
(Vanus) (24 tundi)
5…6 kg 2,5 ml suukaudset suspensiooni 7,5 ml suukaudset suspensiooni
(6…8-kuused imikud) (vastab 50 mg-le ibuprofeenile) (vastab 150 mg-le ibuprofeenile)
7…9 kg 2,5 ml suukaudset suspensiooni 10 ml suukaudset suspensiooni
(9…11-kuused lapsed) (vastab 50 mg-le ibuprofeenile) (vastab 200 mg-le ibuprofeenile)
10…15 kg 5 ml suukaudset suspensiooni 15 ml suukaudset suspensiooni
(1…3-aastased lapsed) (vastab 100 mg-le ibuprofeenile) (vastab 300 mg-le ibuprofeenile)
16…19 kg 7,5 ml suukaudset suspensiooni 22,5 ml suukaudset suspensiooni
(4…5-aastased lapsed) (vastab 150 mg-le ibuprofeenile) (vastab 450 mg-le suspensioonile)
20…29 kg 10 ml suukaudset suspensiooni 30 ml suukaudset suspensiooni
(6…9-aastased lapsed) (vastab 200 mg-le ibuprofeenile) (vastab 600 mg-le ibuprofeenile)

Ibustari ei soovitata kasutada alla 6 kuu vanustel või vähem kui 5 kg kaaluvatel imikutel.

Kahe annuse vaheline intervall peab olema vähemalt 6 tundi.

Ärge kasutage soovitatust suuremaid annuseid ega ületage ravi soovitatud kestust (maksimaalselt 3
ööpäeva).

Eakad patsiendid
Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Kahjustunud neeru- või maksafunktsioon
Kerge kuni mõõduka neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annuse
vähendamine vajalik.

Manustamisviis
Suukaudseks kasutamiseks lastel.
Täpse annustamise jaoks on pakendis kaasas suusüstal (jagatud 0,25 ml vahedega kuni 5 ml-ni).

seda nooltega näidatud suunas. teel.

ja tõmmake kolb ettevaatlikult vajaliku ettevaatlikult silindrisse tagasi. Palun
märgini. kohandage kiirus lapse neelamiskiirusele.

Pärast kasutamist pange kork tagasi peale. Puhastamiseks võtke kolb silindrist välja, peske mõlemaid
sooja veega ja laske neil kuivada. Hoidke suusüstalt laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Väiksel arvul patsientidel võib Ibustar tekitada kergeid seedehäireid. Kui see juhtub teie lapsega, võib
olla abi ravimi manustamisest söögi ajal. Ibustari tuleb võtta koos veega (nt 200 ml)
Kui teil on tunne, et Ibustari toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravi kestus
Ainult lühiajaliseks kasutamiseks.

Kui seda ravimit on vaja kasutada kauem kui 3 päeva või kui sümptomid ägenevad, tuleb pidada nõu
arstiga.

Ärge manustage Ibustari kauem kui 3 päeva arsti või hambaarstiga nõu pidamata.

Kui te kasutate Ibustari rohkem, kui ette nähtud
Kasutage Ibustari arsti juhtnööride või pakendi infolehes toodud annustamisjuhiste järgi. Kui teile
tundub, et teie lapse valu ei vähene piisavalt, siis ärge suurendage annust iseseisvalt, vaid küsige nõu
oma arstilt.

Kui te olete võtnud Ibustari ettenähtust rohkem või kui laps on kogemata seda ravimit võtnud,
pöörduge alati arsti poole või lähimasse haiglasse, et saada teavet võimalike ohtude ja vajalike
ravimeetmete kohta.

Üleannustamise võimalikud sümptomid
Üleannustamise sümptomite hulka võivad kuuluda iiveldus, kõhuvalu, oksendamine (võib olla
veresegune), peavalu, kohin kõrvus, meeltesegadus ja silmade värelus. Lisaks on võimalik seedetrakti
verejooks. Suurte annuste korral on teatatud uimasusest, peapöörituse tundest, valust rindkeres,
südamepekslemisest, teadvuse kaotusest, krampidest (peamiselt lastel), nõrkusest ja pearinglusest,
vere esinemisest uriinis, madalast vere kaaliumisisaldusest, maksa- ja neerufunktsiooni häiretest,
hingamise pärssumisest (respiratoorne depressioon), vererõhu langusest, naha ja limaskestade
sinakaspunasest värvusest (tsüanoos), külmatundest kehas ja hingamisprobleemidest.

Spetsiifiline antidoot puudub.

Kui te unustate Ibustari võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Võimalikud kõrvaltoimed
Allpool toodud kõrvaltoimete loetelu hõlmab kõiki kõrvaltoimeid, millest on teatatud ravi ajal
ibuprofeeniga, sealhulgas ka neid kõrvaltoimeid, mis on tekkinud ibuprofeeni suurte annuste
pikaaegsel kasutamisel reumaatiliste haigustega patsientide ravis. Esitatud esinemissagedused, mis
katavad ka väga haruldasi kirjeldusi, põhinevad lühiaegsel kasutamisel ööpäevases annuses kuni
maksimaalselt 1200 mg ibuprofeeni suukaudsete ravimvormide korral ja maksimaalselt 1800 mg
ibuprofeeni suposiitide korral.

Tuleb võtta arvesse, et järgnevad kõrvaltoimed on valdavalt annusest sõltuvad ja varieeruvad
patsienditi.

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga.

Võivad tekkida mao-/kaksteistsõrmiksoolehaavandid (peptilised haavandid), perforatsioon või
seedetrakti verejooks, mis võivad, eeskätt eakatel patsientidel, lõppeda surmaga (vt lõik 2 „Hoiatused
ja ettevaatusabinõud“).
Kasutamise järel on kirjeldatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhupuhitust, kõhukinnisust,
seedehäireid, kõhuvalu, tõrvataolist väljaheidet, vere oksendamist, suu limaskesta põletikku koos
haavandite tekkega (haavandiline stomatiit), soolestiku häirete, haavandilise koliidi ja Crohni tõve
ägenemist (vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Harvemini on täheldatud mao limaskesta põletikku (gastriit). Seedetrakti verejooksu tekkimise risk
sõltub eelkõige kasutatud annuste suurusest ja ravikuuri kestusest.

Seoses MSPVA-dega on kirjeldatud turseid, kõrget vererõhku ja südamepuudulikkust.

Ravimid, nagu Ibustar, võivad olla seotud südameataki (müokardiinfarkt) või insuldi tekkeriski vähese
suurenemisega.

LÕPETAGE ravimi kasutamine ja pöörduge kohe arsti poole, kui teil või teie lapsel tekib mõni
järgmistest kõrvaltoimetest.

Aeg-ajalt: võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st
• Seedetrakti verejooksu nähud, nt suhteliselt tugev ülakõhuvalu, veri väljaheites ja/või must
tõrvataoline väljaheide, vere või kohvipaksuga sarnanevate osakeste oksendamine.

Väga harv: võivad esineda kuni ühel inimesel 10 000-st
• Tõsise allergilise reaktsiooni nähud, nt näo, keele või kõrisisene turse koos hingamisteede
ahenemisega, hingamisraskused, südamekloppimine, vererõhu langus kuni eluohtliku šokini.
Need võivad tekkida juba ravimi esmakordsel kasutamisel.
• Kehatüvel naha tasapinnas olevad punakad märklauataolised või ringikujulised laigud, mille
keskel on sageli vill, naha koorumine, haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja
silmades. Neile raskekujulistele nahalöövetele võivad eelneda palavik ja gripilaadsed
sümptomid (eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom,
toksiline epidermaalne nekrolüüs).

Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel
• Ulatuslik lööve, kõrge kehatemperatuur, suurenenud lümfisõlmed ja eosinofiilide (teatud tüüpi
vere valgelibled) hulga tõus (DRESS sündroom).
• Ulatuslik punane ketendav lööve koos nahaaluste mügarike ja villidega, mis peamiselt
paiknevad nahavoltides, kehatüvel ja ülajäsemetel ning millega kaasneb palavik. Sümptomid
avalduvad harilikult ravi alguses (äge generaliseerud eksantematoosne pustuloos).

Rääkige oma arstiga ja võtke arvesse ka allpool loetletud juhiseid, kui teil või teie lapsel tekib
mõni järgmistest kõrvaltoimetest.

Sage: võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st
- Seedetrakti vaevused, nt kõrvetised, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhupuhitus,
kõhulahtisus, kõhukinnisus ja väikesed seedetrakti verejooksud, mis harvadel juhtudel võivad
põhjustada aneemiat.

Aeg-ajalt: võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st
- Ülitundlikkusreaktsioonid koos nahalöövete ja naha sügelusega, samuti ka astmahood
(võimalik koos vererõhu langusega). Sellisel juhul peate viivitamatult võtma ühendust oma
arstiga ja lõpetama Ibustari võtmise.
- Kesknärvisüsteemi häired, nt peavalu, pearinglus, unetus, erutus, ärrituvus või väsimus.
- Nägemishäired. Sellisel juhul peate ravi lõpetama ja võtma ühendust arstiga.
- Mao-/kaksteistsõrmiksoolehaavandid (peptilised haavandid), vahel koos verejooksude ja
perforatsiooniga, suu limaskesta põletik koos haavandumisega (haavandiline stomatiit),
haavandilise koliidi või Crohni tõve ägenemine, mao limaskesta põletik (gastriit).
- Erinevad nahalööbed.

Harv: võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st
 - Kohin kõrvades (tinnitus), kuulmislangus.

Väga harv: võivad esineda kuni ühel inimesel 10 000-st
- Astma, hingamisraskused hingamislihaste ebanormaalse ahenemise tõttu (bronhospasm),
õhupuudus (düspnoe).
- Teatud põletikuvastaste ainete (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, mille hulka kuulub
ka Ibustar) kasutamise ajal on kirjeldatud infektsioossete põletike ägenemist (nt
nekrotiseeruva fastsiidi tekkimine).
On täheldatud ajukelme põletiku, mis ei tulene infektsioonist (aseptiline meningiit)
sümptomeid, nt tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, kuklakangestus või teadvuse
hägustumine. Rohkem ohustatud näivad olevat patsiendid, kellel juba on teatud
autoimmuunsed haigused (süsteemne erütematoosne luupus või segatüüpi sidekoehaigus).
Kui Ibustari kasutamise ajal ilmuvad või süvenevad infektsiooni nähud (nt punetus, turse,
ülekuumenemine, valu, palavik), küsige viivitamatult arstilt nõu.
- Vereloomehäired (aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, pantsütopeenia,
agranulotsütoos).
Esimesteks nähtudeks võivad olla palavik, kurguvalu, suu limaskesta pindmised haavandid,
gripilaadsed vaevused, tugev kurnatus, ninaverejooksud ja naha veritsemine.
Sellisel juhul lõpetage otsekohe ravimi võtmine ja minge arsti juurde. Ärge proovige ennast
mitte mingil moel ise ravida valuvaigistavate või palavikku alandavate ravimitega.
- Rasked üldised ülitundlikkusreaktsioonid.
- Psühhootilised reaktsioonid, depressioon.
- Südamepekslemine, südamepuudulikkus, südameatakk (müokardiinfarkt).
- Kõrge vererõhk (arteriaalne hüpertensioon), veresoonte põletik (vaskuliit).
- Söögitoru põletik (ösofagiit) ja kõhunäärmepõletik (pankreatiit), membraanitaoliste kitsuste
tekkimine peen- ja jämesooles (diafragmalaadsed soolestriktuurid).
- Maksafunktsiooni häired, maksakahjustus, eriti pikaajalise ravi korral, maksapuudulikkus, äge
maksapõletik (hepatiit).
Pikaajalisel kasutamisel tuleb maksatalitluse näitajaid regulaarselt kontrollida.
- Juuste väljalangemine (alopeetsia).
- Vedelikupeetuse suurenemine kudedes (tursed), eriti kõrge vererõhu või kahjustunud
neerufunktsiooniga patsientidel, nefrootiline sündroom [vee kogunemine kehas (tursed) ja
ulatuslik valkude eritumine uriini], põletikuline neeruhaigus (interstitsiaalne nefriit), millega
võib kaasneda äge neerufunktsiooni häire. Võivad tekkida ka neerukoe kahjustus (papillaarne
nekroos) ja kusihappesisalduse tõus veres.
Uriini eritumise vähenemine, suurenenud vedelikupeetus kehas (tursed) või üldine halb
enesetunne võivad olla neeruhaiguse või neerupuudulikkuse sümptomid. Kui tekib mis tahes
loetletud sümptomitest või olemasolevad sümptomid ägenevad, peate Ibustari kasutamise
lõpetama ja võtma otsekohe ühendust arstiga.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel
- Valu rindkeres, mis võib olla raske allergilise reaktsiooni, mida nimetatakse Kounise
sündroomiks, sümptom.
- Nahk muutub tundlikuks valgusele.

Erandjuhtudel võivad tekkida tuulerõugete (varicella) infektsiooni ajal tõsised nahainfektsioonid ja
pehmete kudede tüsistused (vt ka „väga-harv“ - infektsiooniga seotud põletike ägenemine).

Kõrvaltoimetest teatamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.
Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot
ravimi ohutusest.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja pudelil pärast „EXP”.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Kõlblikkusaeg pärast pudeli avamist: 6 kuud.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Ibustar sisaldab
- Toimeaine on ibuprofeen.
Üks milliliiter suukaudset suspensiooni sisaldab 20 mg ibuprofeeni.
- Teised koostisosad on naatriumbensoaat (E 211), veevaba sidrunhape, naatriumtsitraat,
naatriumsahhariin, naatriumkloriid, hüpromelloos, ksantaankummi, vedel maltitool (E 965),
glütserool (E 422), polüsorbaat 80 (E 433), apelsini lõhna- ja maitseaine “Tetrarome Orange”
[sisaldab maisi maltodekstriini, lõhna- ja maitseaineid ja alfatokoferooli], lõhna- ja maitseaine
pulber „Tastegem“ [sisaldab lõhna- ja maitseaineid, tapioki maltodekstriini, maisi
maltodekstriini, naturaalseid lõhna- ja maitseained ja modifitseeritud maisitärklist], puhastatud
vesi.

Kuidas Ibustar välja näeb ja pakendi sisu
Ibustar on valge või kahvatuvalge viskoosne suukaudne suspensioon.
Ibustari 20 mg/ml suukaudne suspensioon on saadaval 100 ml merevaikkollases klaaspudelis, mis on
suletud lastekindla korgiga. Pakendis on suusüstal (jagatud 0,25 ml vahedega kuni 5 ml-ni).

Müügiloa hoidja ja tootja
Berlin-Chemie AG
Glienicker Weg 125
12489 Berliin
Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti
Paldiski mnt 29
10612 Tallinn
Eesti
Tel: +372 667 5001

See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonnas liikmesriikides järgmiste
nimetustega:
Bulgaaria МИГ за деца
Eesti Ibustar
Saksamaa Eudorlin Ibuprofen 20 mg/ml Suspension zum Einnehmen
Ungari Ibustar 20mg/ml belsőleges szuszpenzió gyermekek részére
Läti Ibustar bērniem 100 mg/5 ml suspensija iekšķīgai lietošanai
Leedu Ibustar 20 mg/ml geriamoji suspensija, vaikams
Poola MIG dla dzieci
Rumeenia MIG pediatric 20 mg/ml suspensie orală
Slovakkia MIG Junior 2%
Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2026.