Dicuno 50mg · 50 tabletti: prospecto

Dicuno kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse mittesteroidseteks põletikuvastasteks aineteks
(MSPVA). Dicunol on põletikuvastane, valuvaigistav ja palavikku alandav toime.

Dicunot kasutatakse kerge ja mõõduka ägeda valu, sealhulgas ägeda migreenipeavalu,
sümptomaatiliseks raviks.

Dicunot ei tohi kasutada
− kui olete diklofenaki või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
− kui teil on praegu või on varem esinenud maohaavand või kaksteistsõrmikuhaavand;
− kui teil on varem seoses valuvaigistite (MSPVA-de) kasutamisega esinenud seedeelundite
verejooks/perforatsioon;
− kui teil on soodumus verejooksude tekkeks;
− kui teie maksatalitlus on tõsiselt kahjustatud;
− kui teil on porfüüria (ainevahetushaigus);
− kui teil on väljendunud südamehaigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus, nt kui teil on olnud
südamelihaseinfarkt, insult, mini-insult (transitoorne isheemiline atakk, TIA) või südame- või aju
veresoonte sulgus või operatsioon selle eemaldamiseks või šundilõikus sulguse kõrvaldamiseks;
− kui teil on või on olnud vereringehäireid (perifeersete arterite haigus);
− kui teil on raske neeruhaigus;
− raseduse kolme viimase kuu jooksul;
− kui arvate, et võite olla allergiline diklofenakkaaliumi, aspiriini, ibuprofeeni või mis tahes muu
MSPVA vastu või Dicuno mis tahes muu koostisosa vastu. (Need on loetletud pakendi infolehe
lõpus.) Ülitundlikkusreaktsioonide hulka kuuluvad näo ja suu turse (angioödeem),
hingamisprobleemid, rindkerevalu, ninavoolus, nahalööve või mis tahes muud tüüpi allergiline
reaktsioon.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja
jooksul. Soovituslikest suuremate annustega kaasneb üldjuhul kõrvaltoimete ohu suurenemine. See
tähendab ka seda, et ühe manustamisperioodi kestel tuleb hoiduda erinevate MSPVA-de
kombineerimisest.

Pidage enne Dicuno kasutamist oma arstiga nõu, kui teil esineb või on esinenud ükskõik milline
järgnevatest haigustest:
− põletikuline soolehaigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi);
− astma, südamehaigus, maksahaigus või neeruhaigus;
− krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või krooniline hingamisteede põletik (haigused, mis toovad
kaasa hingamisteede ahenemise ja takistavad õhuvoolu, põhjustades hingeldamist);
− nina limaskestade põletik;
− süsteemne erütematoosne luupus (sidekoehaigus);
− nõgeslööve või angioödeem (kindlate ajavahemike tagant esinev paikne turse);
− haigused, mis soodustavad verejooksude tekkimist;
− maksa porfüüria (ainevahetushaigus).
− kui teil on pärast Dicuno või teiste valuvaigistite kasutamist kunagi tekkinud tõsine nahalööve või
ketendus, villid ja/või suuhaavandid.

Teavitage kindlasti oma arsti enne diklofenaki võtmist
− kui te suitsetate;
− kui teil on suhkrutõbi (diabeet);
− kui teil on valu rindkeres, verehüübed, kõrge vererõhk, tõusnud kolesterooli- või triglütseriidide
tase.

Eakad patsiendid peavad teadma, et nendel on suurem risk kõrvaltoimete tekkeks.

Väga harva on seoses MSPVA-de kasutamisega kirjeldatud tõsiseid nahareaktsioone. Ükskõik millise
nahalööbe või limaskestade kahjustuse tekkimisel lõpetage Dicuno kasutamine ja võtke ühendust
arstiga.
Tuulerõugete põdemise ajal on soovitatav ravimi kasutamist vältida.

Lõpetage Dicuno kasutamine ja võtke kohe ühendust arstiga, kui teil tekib ükskõik milline
järgnevatest (angioödeemi) sümptomitest: näo, keele või kõri turse, neelamisraskused, nõgeslööve ja
hingamisraskused.

Dicuno-laadsed ravimid võivad suurendada ohtu südameinfarkti või insuldi tekkeks. Ohu suurenemine
on tõenäolisem suurte annuste kasutamisel ja pikaajalise ravi korral. Ärge kasutage soovitatud
annustest suuremaid ega ületage soovitatud ravi kestust.

Mao verejooks võib ravi ajal tekkida igal hetkel, kas hoiatavate sümptomitega või ilma nendeta.
Eakatel patsientidel on selle tagajärjed üldiselt tõsisemad. Kui teil tekivad seedeelundkonna vaevused
või teil ilmnevad seedetrakti veritsemisele viitavad nähud, näiteks veri väljaheites, must tõrvataoline
väljaheide või veriokse, siis lõpetage Dicuno võtmine ja konsulteerige arstiga.

Enne Dicuno kasutamist teatage oma arstile, kui teil on hiljuti olnud või on tulemas mao või
seedetrakti operatsioon, sest Dicuno võib mõnikord halvendada operatsioonihaava paranemist
soolestikus.

Mis tahes tüüpi valuvaigistite pikaajaline kasutamine peavalude leevendamiseks võib muuta peavalud
tugevamaks. Kui selline olukord on tekkinud või kahtlustate sellise olukorra kujunemist, tuleb
pöörduda arsti poole ja ravi katkestada.

Nagu teised põletikuvastased ravimid, võib ka Dicuno varjata infektsiooni nähte ja sümptomeid.
Dicuno võib vähendada valgete vereliblede hulka ja teie vastupanuvõime nakkushaigustele võib
väheneda. Kui teil esineb infektsioon, mille sümptomiteks on näiteks palavik ja üldise seisundi oluline
halvenemine, või palavik koos paikse infektsiooni sümptomitega, näiteks suu/kurgu/neelu valu või
urineerimisprobleemid, pöörduge kohe arsti poole. Valgete vereliblede võimaliku vähenemise
(agranulotsütoos) kontrollimiseks võetakse vereproov. Oluline on arsti teavitada ravimist, mida te
kasutate.

Muud ravimid ja Dicuno
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid
ravimeid.

Dicunoga ravimine võib avaldada mõju teatud ravimitele, näiteks:
− verehüüvete vastased ravimid (varfariin, tiklopidiin, atsetüülsalitsüülhape, hepariin jne);
− metotreksaat (immuunsüsteemi häirete ja kasvajate vastane ravim);
− suhkurtõve ravimid, välja arvatud insuliin;
− liitium (kasutatakse maniakaal-depressiivse häire puhul);
− SSRI-d (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, mida kasutatakse depressiooni puhul);
− digoksiin (kasutatakse südamevaevuste puhul);
− takroliimus (kasutatakse elundisiirdamiste ja ekseemi puhul);
− tsüklosporiin (kasutatakse elundisiirdamiste ajal, reuma ja raske psoriaasi puhul);
− kõrge vererõhu puhul kasutatavad teatud ravimid (beetablokaatorid, angiotensiin II retseptori
antagonistid ja AKE inhibiitorid);
− diureetikumid (uriini tootmist stimuleerivad ravimid, mida kasutatakse kõrge vererõhu puhul);
− kinoloon-antibiootikumid (kasutatakse kuseteede infektsioonide puhul);
− zidovudiin (kasutatakse HIV-nakkuse ravis);
− kortikosteroidid (kasutatakse põletikuliste haiguste raviks);
− kolestipool või kolestüramiin (kasutatakse vere suurenenud rasvasisalduse raviks). Neid ravimeid
võib kasutada koos Dicunoga, kui nende võtmise vahele jääb mitu tundi;
− flukonasool (kasutatakse seenhaiguste puhul);
− rifampitsiin (tuberkuloosi puhul kasutatav antibiootikum);
− karbamasepiin (kasutatakse epilepsia puhul);
− barbituraadid (unerohud);
− diasepaam (rahusti);
− pentoksüfülliin (veresooni laiendav ravim);
− fenütoiin (kasutatakse epilepsia raviks).

Ärge mitte kunagi kasutage samal ajal mitmeid erinevaid valuvaigistavaid ravimeid ilma oma arsti või
apteekriga eelnevalt nõu pidamata.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus
Ärge võtke Dicunot raseduse viimase kolme kuu jooksul, sest see võib kahjustada teie sündimata last
või põhjustada probleeme sünnitusel. See võib põhjustada teie sündimata lapsel neeru- ja
südameprobleeme. See võib soodustada teil ja teie lapsel veritsuste teket ning põhjustada sünnituse
hilinemist või selle pikenemist.
Te ei tohi võtta Dicunot raseduse esimese 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ja
teie arst on seda soovitanud. Kui te vajate ravi sellel ajal või ajal, mil püüate rasestuda, tuleb kasutada
väikseimat annust lühima võimaliku aja jooksul.
Kasutades kauem kui paar päeva alates 20. rasedusnädalast, võib Dicuno põhjustada teie sündimata
lapsel neeruprobleeme, mille tõttu võib tekkida last ümbritseva lootevee madal tase (oligohüdramnion)
või südame veresoone (arterioosjuha) ahenemine. Kui te vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst
soovitada täiendavat jälgimist.
Imetamine
Diklofenak eritub rinnapiima. Kõrvaltoimete vältimiseks imikul ei tohi Dicunot seetõttu imetamise
ajal kasutada.

Viljakus
Diklofenak võib rasestumist raskendada. Küsige oma arstilt nõu, kui kavatsete rasestuda või kui teil on
rasestumisega probleeme.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Kui teil esineb Dicuno võtmise ajal pearinglust, unisust, kurnatust või nägemishäireid, tuleb teil
hoiduda autojuhtimisest või masinate käsitsemisest.

Dicuno sisaldab värvainet Ponceau 4R (E 124)
Dicuno 50 mg tabletid sisaldavad värvainet Ponceau 4R (E 124), mis võib põhjustada allergilisi
reaktsioone.

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kerge ja mõõdukas valu
Täiskasvanud (18-aastased ja vanemad): tavaline annus on 25...50 mg kuni kolm korda ööpäevas.
Soovituslik maksimaalne annus on 150 mg ööpäevas.

Migreenipeavalu
Täiskasvanud (18-aastased ja vanemad): migreenipeavalu esimeste tundemärkide ilmnemisel tuleb
võtta 50 mg. Juhtudel, mil 2 tundi pärast esimese annuse võtmist ei ole valu küllaldaselt leevenenud,
võib võtta järgmise 50 mg annuse. Vajaduse korral võib 4...6-tunniste vaheaegadega võtta järgmised
50 mg annused, ületamata seejuures ööpäevast koguannust 150 mg.

Tablette tuleb võtta koos vedelikuga. Tablette ei tohi võtta koos toiduga ega ka vahetult pärast
söömist. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Dicunot ei tohi anda lastele ega alla 18 aasta vanustele noorukitele.

Kui te võtate Dicunot rohkem, kui ette nähtud
Kui te olete Dicunot võtnud ettenähtust rohkem või kui ravimit on kogemata võtnud laps, võtke
ühendust oma arsti või haiglaga, et saada hinnang riskide kohta ja nõuandeid, mida te peate tegema.

Üleannustamise sümptomid on iiveldus, oksendamine, ülakõhuvalu, verejooks seedetraktist,
kõhulahtisus, pearinglus, unisus (somnolentsus), peavalu, helin kõrvus (tinnitus), ärevus,
hallutsinatsioonid, krambid (lastel ka müokloonsed krambihood), teadvuse kadu, toimed neerudele ja
maksale, tõenäoliselt ka keha liigne happeproduktsioon (metaboolne atsidoos) ja kalduvus tursete
tekkimiseks. Veel võivad tekkida madal vererõhk, hingamise depressioon ning sinakad nahk ja huuled.

Kui te unustate Dicunot võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised.
Kui teil tekib ravi ajal mõni järgnevatest kõrvaltoimetest, lõpetage Dicuno võtmine ja pöörduge
otsekohe arsti poole.
- Agranulotsütoos (sümptomid: palavik, kurguvalu, valulikud suuhaavandid, päraku haavandid,
nõrgenenud immuunvastus, vastuvõtlikkus bakteriaalsetele infektsioonidele).
- Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (eluohtlikud nahahaigused,
mis põhjustavad löövet, naha irdumist ja haavandeid limaskestadel).
- Ülitundlikkusreaktsioonid (hingamisteede ahenemine ja sulgus, nõgestõbi, allergiline
šokireaktsioon koos vererõhu langusega).
- Rindkerevalu, mis võib olla potentsiaalselt tõsise allergilise reaktsiooni, Kounise sündroomi,
tunnus.
- Te peate lõpetama Dicuno võtmise ja pöörduma otsekohe arsti poole, kui teil tekivad
angioödeemi sümptomid, nagu näo, keele või kõri turse, neelamisraskus, nõgestõbi ja
hingamisraskus.
- Kerged spasmid ja kõhu valulikkus, mis algavad varsti pärast ravi alustamist Dicunoga ning
millele järgneb veritsus pärasoolest või verine kõhulahtisus, tavaliselt 24 tunni jooksul pärast
kõhuvalu algust (esinemissagedus teadmata, ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
- Tõsine allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda suurte ulatuslike punaste ja/või tumedate
laikude, nahaturse, villide ja sügelusena (generaliseerunud bulloosne fikseerunud ravimilööve).

Muud kõrvaltoimed võivad olla

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10-st):
− kõhuvalu,
− iiveldus,
− oksendamine,
− kõhulahtisus,
− seedehäired,
− söögiisu vähenemine,
− kõhupuhitus,
− peavalu,
− pearinglus,
− peapööritus,
− nahalööve,
− maksaensüümide aktiivsuse suurenemine.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 1000-st):
− väsimus,
− astma (koos hingelduse ja õhupuudusega),
− gastriit, seedetrakti verejooks või haavandid (võib kaasneda vere esinemine väljaheites või
okses),
− maksafunktsiooni häired (sh maksapõletik kas koos nahakollasusega või ilma),
− ekseem, naha punetus,
− tursed vedeliku peetusest kehas.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10 000-st):
− bulloossed nahareaktsioonid, teatud vererakkude arvu vähenemine (punased verelibled,
vereliistakud ja neutrofiilid),
− desorientatsioon, depressioon, unetus, hirmuunenäod, ärritatavus, reaalsustaju häired,
− põletus- või torkimistunne nahas ilma otsese põhjuseta (paresteesia), mäluhäired, krambid,
ärevus, kontrollimatud lihastõmblused (treemor), maitsetundlikkuse häired, ajuveresoonkonna
häire,
− toimed nägemisele (hägune nägemine, kaheli nägemine) ja kuulmisele (kuulmise vähenemine,
helin kõrvus),
− toimed südamele ja veresoontele (nt südamepekslemine, valu rindkeres, südamepuudulikkus,
südamelihase infarkt),
− kõrge vererõhk,
− veresoonte põletik,
− kopsupõletik,
− probleemid jämesoolega, kõhukinnisus, keele-, suu- või söögitorupõletik,
− kõhunäärmepõletik,
− ajukelmete põletik (meningiit),
− äge maksapuudulikkus,
− juuste väljalangemine,
− valgustundlikkus,
− äge neerupuudulikkus,
− toimed neerudele (mis võivad põhjustada uriiniproduktsiooni vähenemist või lõppemist ja vere
esinemist uriinis).
Tuulerõugete puhul naha ebatavalised tõsised infektsioonid.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
− Allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda ümmarguste või ovaalsete nahapunetuse ja turses
laikude, villide ja sügelusena (fikseerunud ravimilööve). Kahjustatud piirkondades võib nahk
tumeneda, mis võib püsida ka pärast paranemist. Fikseerunud ravimlööve tekib tavaliselt uuesti
samas kohas (samades kohtades), kui ravimit kasutatakse uuesti.

Kõrvaltoimetest teatamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP:“.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Dicuno sisaldab
− Toimeaine on: diklofenakkaalium, 25 mg või 50 mg.
− Abiained on: mikrokristalliline tselluloos, kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat, eelželatineeritud
tärklis (mais), kroskarmelloosnaatrium, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat,
polüvinüülalkohol, makrogool, talk, titaandioksiid (E 171), punane raudoksiid (E 172) ja
kollane raudoksiid (E 172).

Dicuno 25 mg sisaldab ka musta raudoksiidi (E 172).
Dicuno 50 mg sisaldab ka Ponceau 4R (E 124).

Kuidas Dicuno välja näeb ja pakendi sisu
Kuidas Dicuno tabletid välja näevad
Dicuno 25 mg: tabletid on helepunased, ümmargused ja kumerad, ühel küljel poolitusjoon. Läbimõõt
on 8 mm.
Dicuno 50 mg: tabletid on punakaspruunid, ümmargused ja kumerad, ühel küljel poolitusjoon.
Läbimõõt on 10 mm.

Pakendi suurused
Dicuno 25 mg: 10, 20, 30, 50 ja 100 tabletti.
Dicuno 50 mg: 30, 50 ja 100 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja
Vitabalans Oy
Varastokatu 8
FI-13500 Hämeenlinna
Soome
Tel: +358 (3) 615 600
Faks: +358 (3) 618 3130

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmise
nimetusega:
Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Sloveenia, Slovakkia: Dicuno 25 mg.
Saksamaa: Diclotin 25 mg.
Poola: Diclomax 25 mg.

Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Sloveenia, Slovakkia: Dicuno 50 mg.
Saksamaa: Diclotin 50 mg.

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2025.