Dicloberl 100mg · 50 kapslit: pakendi infoleht

Dicloberl retard on valuvaigistav ja põletikuvastane ravim (mittesteroidne põletikuvastane
aine/antireumaatiline aine, MSPVA).

Dicloberl retard’i kasutatakse valu ja reumaatiliste haiguste korral.

Dicloberl retard on pikendatud toimeajaga ravim, millest toimeaine diklofenaknaatriumi vabaneb aeglaselt.
Seetõttu on soovitatav Dicloberl retard’i mitte kasutada juhtudel, kui tervisehäire raviks on vajalik ravimi kiire
toime.

Kui te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate võtma ühendust arstiga

Dicloberl retard’i ei tohi kasutada
- kui olete diklofenaki või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on esinenud allergilisi reaktsioone teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVA-de)
või atsetüülsalitsüülhappe suhtes, nt hingamisraskus (bronhospasm), astmahood, rindkerevalu, nina
limaskesta tursed või nahareaktsioonid;
- kui teil esineb ebaselge põhjusega vereloomehäire;
- kui teil on mao või soolte haavand, veritsus või mulgustumine (veriokse, veritsust soolte tühjendamisel,
värske veri väljaheites või must väljaheide);
- kui teil on mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand (peptiline haavand) või verejooks või kui teil on neid
varem esinenud rohkem kui kahel korral;
- kui teil on varem esinenud ravist MSPVA-dega tingitud mao või soolte verejooksu või mulgustumist;
- kui teil on esinenud ajuverejookse (tserebrovaskulaarset veritsust) või teisi aktiivseid sisemisi
verejookse;
- kui teil on raske maksa- või neeruhaigus;
- kui teil on diagnoositud südamehaigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus, näiteks kui teil on esinenud
südameatakk, insult, “mini-insult” (ehk transitoorne ajuisheemia, TIA) või südame või aju veresoonte
ummistumine või kui teil on olnud veresoonte ummistuse eemaldamise lõikus või šunteerimine;
- kui teil on olnud vereringehäired (perifeersete arterite haigus);
 - kui teil on raseduse viimane trimester;
- alla 18-aastaste laste või noorukite raviks toimeaine suure sisalduse tõttu.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Järgmistel juhtudel võib Dicloberl retardi kasutada ainult erilise ettevaatusega ja teatud kindlatel tingimustel
(näiteks: suuremate intervallidega või vähendatud annuses ja arsti järelevalve all). Palun küsige nõu oma
arstilt. See kehtib ka juhul kui alltoodud ükikasjad on kehtinud teie kohta mistahes ajahetkel minevikus.

Enne Dicloberl retard’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Üldine
Dicloberl retard’i kasutamist samaaegselt teiste MSPVA-ga sealhulgas nn COX-2 inhibiitoritega
(tsüklooksügenaas-2 selektiivsed inhibiitorid) tuleb vältida, kuna puuduvad tõendid, mis näitaksid paremat
toimet samas kui võimalike kõrvaltoimete esinemissagedus suureneb. Kõrvaltoimeid saab vähendada
kasutades väikseimat toimivat annust lühima võimaliku aja jooksul, mis on sümptomite kontrolli all
hoidmiseks vajalik (vt lõik 3 “Kuidas Dicloberl retard’i võtta”).

Mao või soolte verejooks, haavandumine ja mulgustumine
Mao või soolte verejooksudest, haavandumistest või mulgustumistest, mis võivad lõppeda surmaga, on
teatatud MSPVA-de kasutamisel mistahes ajahetkel ravi kestel koos hoiatavate sümptomite või eelnevate
tõsiste mao- või soolenähtudega või ilma nendeta.

Risk mao või soolte verejooksu, haavandumise või mulgustumise tekkeks on suurem suuremate annustega,
patsientidel, kellel on esinenud haavandeid, eelkõige juhul, kui nende tüsistusteks on verejooks või mulgustus
ja eakatel. Need patsiendid peavad alustama ja jätkama ravi väikseima võimaliku annusega.

Selliste patsientide puhul kaalutakse kombinatsioonravi (nt misoprostooli või prootonpumba inhibiitoritega).
Samuti kaalutakse kombinatsioonravi nende patsientide puhul, kes peavad samaaegselt kasutama väikeses
annuses atsetüülsalitsüülhapet või teisi ravimeid, mis samuti võivad suurendada seedetrakti kõrvaltoimeid.

Kui teil on olnud seedetrakti kaebusi ja eriti kui te olete eakas, tuleb arstile teatada kõigist ebatavalistest
kõhupiirkonna sümptomitest (eriti seedetrakti verejooksust) kohe ravi alguses.

Ettevaatus on soovitatav kui kasutate teisi ravimeid, mis suurendavad haavandite või verejooksu tekkeohtu,
nagu näiteks süsteemseid kortikosteroide, antikoagulante nagu varfariin, selektiivseid serotoniini tagasihaarde
inhibiitoreid (mida kasutatakse depressiooni ravis) või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitoreid nagu
atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 2 „Muud ravimid ja Dicloberl retard”)

Kui teil tekivad ravi ajal mao või soolte veritsus või haavandid, lõpetage Dicloberl retard’i kasutamine.
Ravimi kasutamine tuleb lõpetada ja pöörduda kohe arsti poole kui tekib tugev valu ülakõhus või veriroe või
veriokse (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).

MSPVA-d tuleb kasutada ettevaatusega ja arstliku järelvalve all patsientidel, kellel on esinenud seedetrakti
häireid nagu mao ja soolte haavandumine, veritsus või mulgustumine või teisi mao ja soolte haigusi (nagu
haavandiline koliit ja Crohni tõbi) kuna need seisundid võivad ägeneda (vt lõik 4 „Võimalikud
kõrvaltoimed“).
Enne Dicloberl retard’i võtmist teatage oma arstile, kui teil on hiljuti olnud või on tulemas mao või seedetrakti
operatsioon, sest Dicloberl retard võib mõnikord halvendada operatsioonihaava paranemist soolestikus.

Toimed südamele ja veresoontele
Ravimid nagu Dicloberl retard on seostatud infarkti ("müokardiinfarkt") või insuldi suurenenud riskiga.

Enne diklofenaki võtmist teavitage oma arsti:
• kui te suitsetate,
• kui teil on suhkurtõbi,
• kui teil on rinnaangiin (stenokardia), esinenud trombe, kõrgenenud vererõhk või tõusnud kolesterooli- või
triglütseriidide tase veres.

Kõrvaltoimete esinemist saab vähendada kasutades väikseimat toimivat annust lühima aja vältel.
Kui teil on probleeme südamega või teil on olnud insult, siis peate ravi arutama oma arsti
või apteekriga.

Nahareaktsioonid
Väga harva on ravi ajal MSPVA-ga täheldatud tõsiseid nahareaktsioone koos punetuse ja villidega. Mõned
nendest reaktsioonidest võivad olla letaalsed (eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline
epidermaalne nekrolüüs/Lyelli sündroom) (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“). Tõenäoliselt on nende
reaktsioonide tekkerisk patsientidel suurem ravi alguses, enamus neist ilmneb esimese ravikuu jooksul.
Veenduge, et teie arst teab, kui teil on Dicloberl retardi või mõne muu valuvaigisti kasutamisel kunagi
tekkinud tõsine nahalööve või ketendus, villid ja/või suuhaavandid.
Kui teil tekivad esimesed nahalööbe nähud, limaskesta kahjustus (nt. suus, ninas) või muud allergilise reaktsiooni
nähud, katkestage Dicloberl retard’i kasutamine ja pöörduge kohe arsti poole.

Toimed maksale
Ettevaatus (konsultatsioon arsti või apteekriga) on vajalik enne ravi alustamist maksaprobleemidega
patsientidel, kuna nende seisund võib diklofenaki kasutamisel halveneda. Ühe või enama maksaensüümi
näitaja võib suurenda MSPVA-de, sealhulgas diklofenaki kasutamisel.
Kui te peate diklofenakki kasutama pikema aja vältel või korduvalt, kontrollib teie arst korrapäraselt teie
maksatalitlust. Kui tekivad maksakahjustuse kliinilised nähud, tuleb diklofenaki kasutamine kohe lõpetada.
Hepatiit võib tekkida diklofenaki kasutamisel ilma eelnevate sümptomiteta. Patsiendid, kellel on maksa
porfüüria (vereloome haigus) peavad diklofenakki kasutama ettevaatusega kuna see võib vallandada porfüüria
hoo.

Toimed neerudele
Seoses MSPVA-de, sh diklofenaki raviga on teatatud vedelikupeetusest ja tursetest, mistõttu on eriline
ettevaatus vajalik neerufunktsiooni kahjustusega, varem esinenud kõrgvererõhutõvega ning eakate patsientide
puhul, samaaegsel diureetikumide või neerufunktsiooni märkimisväärselt mõjutava ravimi kasutamisel ja
mistahes põhjusel tekkinud rakuvälise vedeliku mahu olulise languse korral (näiteks enne või pärast suurt
operatsiooni). Nimetatud juhtudel tuleb jälgida neerufunktsiooni. Ravi katkestamisel taastub tavaliselt
ravieelne seisund.

Muud märkused
Dicloberl retard’i võib kasutada ainult pärast hoolikat kasu ja riski suhte hinnangut
- kui teil on teatud pärilikud vereloomehäired (nt äge vahelduv porfüüria);
- kui teil on teatud autoimmuunhaigused (süsteemne erütematoosne luupus ja segatüüpi sidekoehaigus).

Teie arst jälgib teid eriti hoolikalt:
- kui teil esineb allergiaid (nt teistest ravimitest tingitud nahareaktsioonid, astma, heinapalavik);
pikaajalised nina limaskestade tursed või pikaajalised häired, mis põhjustavad hingamisteede kitsenemist või
hingamisteede kroonilised infektsioonid, sest sel juhul on suurem oht allergiliste reaktsioonide tekkeks.

Raskeid ja ägedaid allergilisi reaktsioone (nt anafülaktilist šokki) on täheldatud harva. Kui teil tekib allergiline
reaktsioon pärast Dicloberl retard’i kasutamise alustamist, tuleb ravi lõpetada. Sõltuvalt ülitundlikkuse
sümptomitest tuleb rakendada vastavat meditsiinilist ravi.

Diklofenak võib ajutiselt pärssida trombotsüütide agregatsiooni. Seega on vere hüübimishäiretega patsiendid
suurema tähelepanu all.

Nagu teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVA-de) puhul võib ka diklofenak maskeerida
nakkusenähte ja sümptomeid. Kui teil tekivad või süvenevad nakkusnähud (sh punetus, tursed,
ülekuumenemisnähud, valu või palavik), pöörduge kohe oma arsti poole.
Kui te kasutate samaaegselt ravimeid mis takistavad vere hüübimist või alandavad veresuhkrut, tuleb
ettevaatusabinõuna kontrollida verehüübivuse ja veresuhkru näitajaid.

Dicloberl retard’i pikaajalisel kasutamisel on vaja regulaarselt kontrollida maksa- ja neerufunktsiooni ja
verepildi näitajaid.

Enne kirurgilisi protseduure tuleb arsti ja hambaarsti käest küsida või neid informeerida kui kasutatakse
Dicloberl retard’i.

Kui te kasutate valuvaigisteid pikka aega, võib tekkida peavalu, mida ei tohi ravida selle ravimi suuremate
annustega. Pöörduge oma arsti poole, kui vaatamata Dicloberl retard’i võtmisele esineb teil sageli peavalu.

Valuvaigistite pideval kasutamisel eriti erinevate valuvaigistava toimega toimeainete kooskasutamisel, võib
ravi kahjustada teie neere ja lõppeda neerupuudulikkusega (analgeetiline nefropaatia).

Lapsed ja noorukid
Dicloberl retard ei sobi manustamiseks alla 18-aastastele noorukitele ja lastele (vt lõik 2 „Dicloberl retard’i ei
tohi kasutada“).

Eakad
Võimaliku kõrvaltoimete profiili tõttu on eakate patsientide puhul vajalik eriti hoolikas arstlik jälgimine.
Eakate puhul on ettevaatus näidustatud kaasuvate haiguste tõttu. Seejuures on halvas üldseisundis või väikese
kehakaaluga eakatel patsientidel soovitatav kasutada väikseimat toimivat annust.
Eakatel patsientidel on antud tüüpi ravimite (MSPVA-de) kasutamisel suurem oht kõrvaltoimete tekkeks,
eelkõige seedetrakti verejooksu, haavandite ja mulgustumise tekkeks.
Neil seedetrakti kõrvaltoimetel võivad üldiselt olla eakatel tõsisemad tagajärjed ja lõppeda surmaga.

Muud ravimid ja Dicloberl retard
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes
muid ravimeid.

Teised MSPVA-d (sh atsetüülsalitsüülhape) ja kortikosteroidid
Ravi Dicloberl retard’i ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete rühma kuuluvate põletikuvastaste
ravimite, valuvaigistite või glükokortikoididega (põletikuvastane ravim või hormoonasendusravimina
kasutatav ravim) suurendab seedetrakti haavandite või verejooksude riski. Parem on diklofenakki koos teiste
MSPVA-ga mitte võtta.

Digoksiin, fenütoiin, liitium
Dicloberl retard’i kasutamine samal ajal digoksiini (ravim südame väljutusmahu suurendamiseks), fenütoiini
(ravim krampide raviks) või liitiumiga (ravim psühhiaatriliste häirete raviks) võib suurendada nende ravimite
kontsentratsiooni veres. Vajalik on seerumi liitiumisisalduse kontroll. Soovitatav on kontrollida seerumi
digoksiini- või fenütoiinisisaldust.

Diureetikumid, beetablokaatorid, AKE-inhibiitorid ja angiotensiin II antagonistid
Dicloberl retard võib nõrgendada vett väljutavate ja vererõhku langetavate ravimite (diureetikumid ja
antihüpertensiivsed ravimid, nt beetablokaatorid, AKE inhibiitorid ja angiotensiin II antagonistid) toimet.
Seetõttu tuleb perioodiliselt kontrollida vererõhku.

Dicloberl retard võib nõrgendada AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II antagonistide (ravimid, mida
kasutatakse nõrga südame ja kõrge vererõhu raviks) toimet. Samaaegsel kasutamisel on suurem risk, et teie
neeruprobleem süveneb. Veenduge, et tarbite piisavalt vedelikku ja et pärast ravi alustamist ning aeg-ajalt
pärast seda kontrollitakse teie neere.

Dicloberl retard’i ja kaaliumi säästvate diureetikumide samaaegne kasutamine võib põhjustada vere
kaaliumisisalduse suurenemist. Seetõttu on soovitatav vere kaaliumisisalduse sage kontroll.
Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d)
Teatud antidepressandid (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, SSRI-d) võivad suurendada
seedetrakti verejooksude ja haavandite tekke riski.

Metotreksaat
Dicloberl retard’i võtmine 24 tundi enne või pärast metotreksaadi (kasutatakse mõnede põletikuliste haiguste
ja mõnede vähkide raviks) manustamist võib põhjustada metotreksaadi kontsentratsiooni suurenemist veres ja
tugevdada selle kõrvaltoimeid.

Tsüklosporiin
MSPVA-d (nagu diklofenak) võivad tugevdada tsüklosporiini (aine, mida kasutatakse äratõukereaktsiooni
vältimiseks ja ka reumatismi raviks) neerusid kahjustavat toimet. Teile võidakse määrata väiksem annus
diklofenakki.

Antikoagulandid ja trombotsüütide agregatsiooni pärssivad ained
Mittesteroidsed põletikuvastased ained võivad tugevdada trombotsüütide agregatsiooni pärssivate ainete ja
antikoagulantide (nagu varfariin - kasutatakse trombide tekke ennetamiseks) toimet. Teie arst võib teid
sagedamini kontrollida.

Probenetsiid
Probenetsiidi (podagra ravim) sisaldavad ravimid võivad aeglustada diklofenaki eritumist. See võib tugevdada
diklofenaki kõrvaltoimeid.

Diabeedivastased ravimid
On olnud üksikuid teateid veresuhkrusisalduse taseme muutustest diklofenaki kasutamisel koos veresuhkrut
vähendavate ravimitega (diabeedivastased ained), mille korral oli vajalik diabeedivastaste ravimite annuse
muutmine. Sellel põhjusel on samaaegse kasutamise ajal ettevaatusabinõuna vajalik veresuhkrusisalduse
kontrollimine.

Kinoliinirea antibakteriaalsed ained
Kinoloonid (teatud tüüpi antibiootikumid) võivad koos MSPVA-de samaaegse kasutamisega põhjustada krampe.

Kolestipool ja kolestüramiin
Need ained (kasutatakse vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks) võivad põhjustada diklofenaki
imendumise hilinemist või vähenemist. Seetõttu on soovitatav võtta Dicloberl retard’i vähemalt üks tund enne
või 4…6 tundi pärast kolestipooli/kolestüramiini manustamist.

Tugevad CYP2C9 inhibiitorid
Vorikonasool (kasutatakse seeninfektsioonide raviks) ja sulfiinpürasoon (podagraravim) võivad samaaegsel
kasutamisel tõsta diklofenaki taset veres. See võib põhjustada diklofenaki kuhjumist kehas ning suurendada
kõrvaltoimete esinemist.

Tenofoviir:
Samaaegne tenofoviiri (ravim mida kasutatakse B hepatiidi raviks ja HIV/AIDSi vältimiseks või raviks)
kasutamine koos MSPVA-ga (nagu diklofenak) võib suurendada plasma uurealämmastiku- ja kreatiniinisisaldust
(neeruanalüüside tulemused); seega tuleb jälgida neerutalitlust, et kontrollida võimalikku sünergilist toimet
neerutalitlusele.

Deferasiroks:
Samaaegne deferasiroksi (ravim, mida antakse patsientidele, kes saavad pikaajalisi vereülekandeid teatud tüüpi
aneemia korral) kasutamine koos MSPVA-dega (nagu diklofenak) võib suurendada mao ja soolte kõrvaltoimete
riski. Deferasiroksi kombineerimisel MSPVA-dega on vajalik, et arst teid tähelepanelikult jälgib.

Mifepristoon:
Kasutatakse raseduse katkestamiseks.
Teoreetilise riski tõttu, et prostaglandiini süntetaasi inhibiitorid võivad mõjutada mifepristooni efektiivsust, ei
tohi MSPVA-sid kasutada 8...12 päeva pärast mifepristooni manustamist.

Pemetrekseed:
Samaaegne kasutamine koos MSPVA-dega võib tugevdada pemetrekseedi toimet, seetõttu tuleb MSPVA-de
suuremate koguste manustamisel olla ettevaatlik.

Dicloberl retard’i võtmine koos alkoholiga
Dicloberl retard’i kasutamise ajal ei tohi tarbida alkoholi.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus
Kui te rasestute ravi ajal Dicloberl retard’iga, öelge seda oma arstile. Võite kasutada Dicloberl retard’i
raseduse esimesel ja teisel trimestril pärast oma arstiga nõu pidamist.
Ärge võtke Dicloberl retard‘i raseduse viimase 3 kuu jooksul, kuna see võib kahjustada teie sündimata last või
põhjustada probleeme sünnitusel. See võib põhjustada teie sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See
võib soodustada teil ja teie lapsel veritsuste teket ning põhjustada oodatust hilisemat või pikemaajalist
sünnitust.
Ärge võtke Dicloberl retard‘i raseduse esimese 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ja
teie arst on seda soovitanud. Kui vajate sel perioodil või ajal, mil püüate rasestuda, ravi Dicloberl retard‘iga,
tuleb kasutada väikseimat annust võimalikult lühikese aja jooksul.
Alates 20. rasedusnädalast võib Dicloberl retard, kui seda võetakse kauem kui paar päeva, tekitada teie
sündimata lapsel neeruprobleeme, põhjustades last ümbritseva lootevee madalat taset (oligohüdramnioni) või
lapse südames oleva veresoone (arterioosjuha) ahenemist. Kui vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst
soovitada täiendavat jälgimist.

Imetamine
Nagu teised MSPVA-d, eritub ka diklofenak väikestes kogustes rinnapiima. Et vältida kõrvaltoimete tekkimist
imikul, ei tohi seetõttu dikofenakki rinnaga toitmise ajal kasutada.

Viljakus
Nagu kõik ravimid, mis inhibeerivad prostaglandiinide sünteesi, võib ka Dicloberl retard vähendada
rasestumise tõenäosust. Te peate oma arsti teavitama, kui te soovite rasestuda või kui teil on probleeme
rasestumisega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Dicloberl retard’i suurte annuste kasutamisel võivad tekkida kesknärvisüsteemi poolsed kõrvaltoimed, nagu
väsimus ja pearinglus, üksikutel juhtudel võib olla nõrgenenud reaktsioon ja vähenenud võime osaleda
liikluses ning töötada masinatega. Eriti kehtib see kasutamisel koos alkoholiga. Te ei ole enam võimeline
kiiresti ja adekvaatselt reageerima ootamatutele olukordadele. Sellisel juhul ärge juhtige autot! Ärge töötage
masinatega! Ärge töötage ebakindlal pinnasel!

Dicloberl retard sisaldab sahharoosi
Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu mõningaid suhkruid, pidage enne ravimi võtmist nõu oma arstiga.

Dicloberl retard sisaldab naatriumi
See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühe kapsli kohta, st on praktiliselt „naatriumivaba“.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti
või apteekriga.
Soovitatav annus
Kui arst ei ole määranud teisiti, kehtivad järgmised annustamissoovitused.
Diklofenaki soovitatavad annused sõltuvad tervisehäire raskusest. Täiskasvanutel on annused vahemikus
50…150 mg diklofenaknaatriumi ööpäevas.

Täiskasvanud: 1 Dicloberl retard’i toimeainet prolongeeritult vabastav kapsel päevas (kogus on ekvivalentne
100 mg toimeaine diklofenaknaatriumiga).

Manustamisviis
Neelake Dicloberl retard’i kapsel tervena all koos piisava koguse veega. Kui teil on tundlik magu, võtke
Dicloberl retard’i kapsel söögikorra ajal.

Kasutamise kestus
Teie arst otsustab kasutamise kestuse üle.
Dicloberl retard’i võtmine pikema aja jooksul võib olla vajalik reumaatiliste haiguste korral.

Kõrvaltoimete esinemist saab vähendada, kui kasutada sümptomite kontrollimiseks väikseimat toimivat
annust võimalikult lühikese ajal jooksul (vt „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).
Kui teil on tunne, et Dicloberl retard’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Dicloberl retard’i rohkem, kui ette nähtud
Võtke Dicloberl retard’i arsti juhiste või pakendi infolehes toodud annustamisjuhiste kohaselt. Kui teil on
tunne, et valuvaigistav toime ei ole piisav, ärge suurendage annust ise, vaid pidage nõu oma arstiga.

Diklofenaki üleannustamisel ei ole tüüpilist kliinilist pilti. Üleannustamine võib põhjustada kesknärvisüsteemi
sümptomeid, nagu peavalu, pearinglus, uimasus ja teadvuse kadu (lastel võib tekkida ka krampe), kõhuvalu,
iiveldus ja oksendamine. Lisaks võivad tekkida ka mao või soolte verejooks ning maksa ja neerude
talitlushäired. Veel võib esineda vererõhu langust, raskendatud hingamist (hingamisdepressioon) ning naha ja
suu või nina limaskesta tõmbumist siniseks/punaseks (tsüanoos).
Spetsiifilist antidooti ei ole.
Üleannustamise kahtluse korral võtke ühendust oma arstiga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini
osakonda ja võtke see infoleht endaga kaasa. Mürgistuse raskusastme alusel otsustatakse seal vajalike
meetmete üle.

Kui unustate Dicloberl retard’i võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Mõned kõrvaltoimed võivad olla rasked. Allpool nimetatud kõrvaltoimete tekkimisel teavitage sellest oma
arsti, kes otsustab mida edasi teha.

Järgmiste kõrvaltoimete korral tuleb arvestada sellega, et need on enamasti annusest sõltuvad ja erinevad
inimeste vahel.

Kõige sagedamini täheldatavad kõrvaltoimed on seedetrakti kõrvaltoimed.
Tekkida võivad mao/kaksteistsõrmiksoole haavandid (peptilised haavandid), soole mulgustumine või
seedetrakti verejooks, mis raskel juhul võib lõppeda surmaga, eriti eakatel (vt lõik 2 „Hoiatused ja
ettevaatusabinõud”). Manustamise järel on teatatud iiveldusest, oksendamisest, kõhulahtisusest,
kõhugaasidest, kõhukinnisusest, seedehäiretest, kõhuvalust, tumedat värvi väljaheitest, verioksest,
maolimaskesta põletikust (gastriidist), suu limaskesta haavandilisest põletikust (haavandiline stomatiit),
haavandilise koliidi ja Crohni tõve ägenemisest (vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”). Seedetrakti
verejooksu oht sõltub suurel määral kasutatud annusevahemikust ja kasutamise kestusest.

Kui märkate allpool nimetatud kõrvaltoimeid, siis lõpetage Dicloberl retard’i- kasutamine ja rääkige sellest
otsekohe oma arstile:
• Kerged spasmid või valulikkus kõhus, mis algavad varsti pärast ravi alustamist Dicloberl retardi’ga ja
millele järgneb veritsus pärasoolest või verine kõhulahtisus tavaliselt 24 tunni jooksul pärast kõhuvalu
algust (esinemissagedus teadmata, ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
• Tõsine allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda suurte ulatuslike punaste ja/või tumedate laikude,
nahaturse, villide ja sügelusena (generaliseerunud bulloosne fikseerunud ravimilööve).

Teatage kohe oma arstile, kui te märkate järgmist kõrvaltoimet:
• Rindkerevalu, mis võib olla potentsiaalselt tõsise allergilise reaktsiooni, Kounise sündroomi, tunnus.

MSPVA-raviga seoses on teatatud vee kogunemisest kehas (tursed), kõrgest vererõhust ja
südamepuudulikkusest.
Ravimid nagu Dicloberl retard võivad olla seotud arteriaalsete trombembooliliste tüsistuse suurema riskiga,
näiteks südamerabanduse (müokardiinfarkt) või insuldiga (vt lõik 2 „Dicloberl retard’i ei tohi kasutada ” ja
„Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):
- seedetrakti kaebused, nagu iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, üksikjuhtudel samuti ka kerged
seedetrakti verejooksud, mis võivad põhjustada punaste vereliblede kadu (aneemiat);
- ülitundlikkusreaktsioonid, nagu nahalööve ja sügelus;
- kesknärvisüsteemi häired, nagu peavalu, pearinglus, uimasus, rahutus, ärritatavus (agiteeritus) või
väsimus;
- seedehäired (düspepsia), kõhupuhitus, kõhukrambid (kõhuvalu), isutus, samuti seedetrakti haavandid
(võimalik, et koos verejooksu ja mulgustumisega);
- maksaensüümide aktiivsuse suurenemine veres;
- vertiigo

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):
- nõgestõbi (urtikaaria);
Järgmistel juhtudel tuleb ravimi kasutamine kohe lõpetada ja pöörduda arsti poole:
- veriokse (hematemees), veri väljaheites (meleena) või verine kõhulahtisus;
- maksakahjustus, eriti pikaajalise ravi korral, maksapõletik (hepatiit) koos või ilma naha kollasuseta (mis
võib kujuneda väga tõsiseks (üksikjuhtudel isegi eelnevate nähtudeta);
- juuste väljalangemine
- tursete teke (vee kogunemine kehas), eriti patsientidel, kellel on kõrge vererõhk või neerufunktsiooni
kahjustus;

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):
- ülitundlikkus-, anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid (need võivad ilmneda hingamisteede
ahenemise, õhupuuduse (respiratoorse distressi), kiire südamerütmi, vererõhu languse (hüpotensiooni)
ja šokina);
- maolimaskesta põletik (gastriit), seedetrakti verejooks (hemorraagia);
- maksafunktsiooni häired
- astma koos hingamisraskusega (düspnoe).

Väga harv (võivad esineda kuni 1 kasutajal 10 000-st):
- infektsiooniga seotud põletike ägenemine (nt nekrotiseeriva fastsiidi tekkimine), mis langeb kokku
teatud põletikuvastaste ravimite (mittesteroidsed põletikuvastased ained, mille hulka kuulub ka
Dicloberl retard) kasutamisega. Kui infektsiooninähud ja -sümptomid (nt punetus, turse,
ülekuumenemine, valu, palavik) tekivad või muutuvad Dicloberl retard’i kasutamise ajal tõsisemaks,
tuleb kohe pöörduda arsti poole, kes otsustab, kas infektsioonivastane või antibiootikumravi on
näidustatud;
- diklofenaki kasutamise ajal täheldatud ajukelmepõletiku (aseptilise meningiidi) sümptomid, nagu
peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, kaela jäikus või teadvuse hägustumine. Suurem risk on
inimestel, kellel juba esineb mingi autoimmuunne häire (süsteemne erütematoosluupus, segatüüpi
sidekoe haigus);
- häired vereloomes (aneemia, leukopeenia (vähenenud valgete vererakkude hulk veres),
trombotsütopeenia (vähenenud trombotsüütide arv veres), pantsütopeenia (vähenenud punaste ja valgete
vererakkude arv ja trombotsüütide arv veres), agranulotsütoos (äge seisund, mis on seotud tõsise,
eluohtliku neutrofiilide vähenemisega veres), hemolüütiline ja aplastiline aneemia (vere punaliblede
arvu vähesus suuremast vere punaliblede lõhustumisest).
Esimesed nähud võivad olla palavik, kurguvalu, pindmised haavandid suus, gripilaadsed kaebused,
tõsine väsimus, nina- ja nahaverejooksud. Sellisel juhul tuleb kohe lõpetada ravimi võtmine ja pöörduda
arsti poole. Mis tahes valu- või palavikuvastaste ravimitega ei tohi ennast ise ravida. Pikaajalise ravi
korral tuleb regulaarselt kontrollida verenäitajaid;
- angioneurootiline turse, sealhulgas näo turse (näo, keele või hääleaparaadi turse). Kui teil tekib üks
nendest sümptomitest, mis võib juhtuda ka esimesel kasutamiskorral, tuleb diklofenaki võtmine
lõpetada ja on vajalik kohene arstiabi;
- veresoonte allergiline põletik (vaskuliit) ja kopsude allergiline põletik (pneumoniit);
- psühhootilised reaktsioonid, depressioon, ärevustunne, unetus (insomnia), hirmuunenäod;
- tundlikkuse häired, maitsetundlikkuse häired, mäluhäired, desorientatsioon, krambid, värisemine, insult
(tserebrovaskulaarne juhtum);
- nägemishäired (hägune nägemine ja topeltnägemine);
- kohin kõrvus, kuulmishäired;
- südamepekslemine (palpitatsioonid), valu rinnus, südamelihase nõrkus (südamepuudulikkus),
südamelihase infarkt (müokardi infarkt);
- kõrge vererõhk (hüpertensioon);
- suulimaskesta põletik (sealhulgas haavandiline) (stomatiit), keelepõletik, söögitoru kahjustused,
kõhukinnisus, samuti kaebused alakõhus, nagu jämesoole põletik, sealhulgas jämesoole veritsev põletik,
Crohni tõve / haavandilise koliidi (teatud jämesoole põletikud (koliit), millega kaasnevad haavandid)
ägenemine, kõhunäärme põletik (pankreatiit), soolte ahenemine. Kui tekib tugev valu ülakõhus,
veriokse, musta värvusega väljaheide või veri väljaheites, peate kohe ravi Dicloberl retard’iga
lõpetama ja teavitama sellest oma arsti;
- maksanekroos, maksapuudulikkus. Pikaajalise ravi korral tuleb maksafunktsiooni näitajaid regulaarselt
kontrollida;
- tõsised nahareaktsioonid, nagu nahalööve koos punetusega (eksanteem, ekseem, erüteem, multiformne
erüteem) ja nahalööve koos villidega (nt Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne
nekrolüüs / Lyelli sündroom) või koorumisega (eksfoliatiivne dermatiit); valgustundlikkus, paikne
verejooks nahas (purpur);
- neerukoe kahjustus (interstitsiaalne nefriit, papillaarne nekroos) millega võib kaasneda äge
neerufunktsiooni häire (neerupuudulikkus), valgu esinemine uriinis (proteinuuria) ja/või veri uriinis
(hematuuria); nefrootiline sündroom (tursed ja valgu väljendunud eritumine uriiniga). Veenduge, et teie
neerufunktsiooni kontrollitakse regulaarselt. Uriinikoguse vähenemine, vee kogunemine kehasse
(tursed) ja ka üldine halb enesetunne võivad olla märgid neeruhaigusest kuni neerupuudulikkuseni. Kui
nimetatud sümptomid tekivad või muutuvad tõsisemaks, peate Dicloberl retard’i kasutamise
katkestama ja võtma kohe ühendust oma arstiga.

Teadmata: esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata
- allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda ümmarguste või ovaalsete nahapunetuse ja turses laikude,
villide ja sügelusena (fikseerunud ravimilööve). Kahjustatud piirkondades võib nahk tumeneda, mis
võib püsida ka pärast paranemist. Fikseerunud ravimlööve tekib tavaliselt uuesti samas kohas (samades
kohtades), kui ravimit võetakse uuesti.
- isheemiline koliit

Järgige juhendeid, mis on toodud kõrvaltoimete juures!

Kõrvaltoimetest teatamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline,
mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades
aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja pakendil pärast märget “EXP”.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Säilitamistingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Dicloberl retard sisaldab
- Toimeaine on diklofenaknaatrium.
Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kapsel sisaldab 100 mg diklofenaknaatriumi.

- Teised koostisosad on
Kapsli sisu: sahharoos, maisitärklis, šellak, talk, Eudragit RL PO (ammooniummetakrülaadi kopolümeer
[tüüp A]), naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks).
Kapsli kest: želatiin, kollane raudoksiid (E172).

Kuidas Dicloberl retard välja näeb ja pakendi sisu
Kollased kõvad želatiinkapslid blisterpakendis, mis on valmistatud valkjasmatist PP-COC-PP kilest pehmel
alumiiniumalusel

Originaalpakendis on 20, 50 või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat kapslit.

Müügiloa hoidja ja tootja
BERLIN-CHEMIE AG
Glienicker Weg 125
12489 Berliin
Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti
Paldiski mnt 29
10612 Tallinn
Eesti
Tel: +372 667 5001

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2026.