Cipralex 1130523 10mg · 28 tabletti: pakendi infoleht

Cipralex sisaldab toimeainena estsitalopraami. Cipralex kuulub antidepressantide rühma, mida
nimetatakse selektiivseteks serotoniini tagasihaarde inhibiitoriteks (SSRI-d).

Cipralexi kasutatakse depressiooni (depressiivsed episoodid) ja ärevushäirete (nt paanikahäire
koos agorafoobiaga või ilma, sotsiaalärevushäire, generaliseerunud ärevushäire ja obsessiiv-
kompulsiivne häire) raviks.

Selleks võib minna paar nädalat enne, kui hakkate end paremini tundma. Jätkake Cipralexi võtmist
isegi siis, kui enesetunde paranemine võtab aega.

Te peate rääkima oma arstiga, kui te ei tunne ennast paremini või kui tunnete ennast halvemini.

Cipralexi ei tohi kasutada
- kui olete estsitalopraami või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6)
suhtes allergiline.
- kui te võtate teisi ravimeid, mis kuuluvad mitteselektiivsete monoaminooksüdaasi (MAO)
inhibiitorite rühma, kaasaarvatud selegiliin (kasutatakse Parkinsoni tõve raviks),
moklobemiid (kasutatakse depressiooni raviks) ja linesoliid (antibiootikum).
- kui teil on kaasasündinud südame rütmihäire või teil on olnud rütmihäirete episoode
(nähtavad EKG-s; uuring südamefunktsiooni hindamiseks).
- kui te kasutate südame rütmihäirete ravimeid või kui ravimid võivad mõjutada südame rütmi
(vt lõik 2 „Muud ravimid ja Cipralex“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Cipralexi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Palun teavitage oma arsti sellest, kui teil
esineb teisi seisundeid või haigusi, kuna arstil võib olla vaja sellega arvestada. Eriti tuleb arsti
informeerida sellest:
- kui teil on epilepsia. Ravi Cipralexiga tuleb lõpetada, kui teil tekivad esimest korda
krambihood või kui krambihoogude sagedus suureneb (vt ka lõik 4 „Võimalikud
kõrvaltoimed”).
- kui teil esinevad maksa- või neerutalitluse häired. Arst võib ravimi annust muuta.
- kui teil on suhkurtõbi. Ravi Cipralexiga võib muuta veresuhkru tasakaalu. Insuliini
ja/või suukaudsete veresuhkrusisaldust langetavate ravimite annus võib vajada
korrigeerimist.
- kui teie veres on madal naatriumisisaldus.
- kui teil tekivad kergesti verejooksud või verevalumid või kui olete rase (vt „Rasedus,
imetamine ja viljakus“).
- kui te saate elekterkrampravi.
- kui teil on südame isheemiatõbi.
- kui teil esineb või on esinenud südameprobleeme või on hiljuti olnud südameatakk.
- kui teil on puhkeseisundis madal südame löögisagedus ja/või te teate, et teil võib olla
soolade kadu pikaleveninud tugeva kõhulahtisuse ja oksendamise tagajärjel või
diureetikumide (vee väljaajamise tabletid) kasutamisest.
- kui teil on esinenud kiireid või ebaregulaarseid südamelööke, minestamist, kokkukukkumist
või pearinglust püstises asendis, mis võib viidata ebanormaalsele südamerütmi toimimisele.
- kui teil on või on varasemalt olnud silmaprobleeme, nagu teatud tüüpi glaukoom
(suurenenud silma siserõhk).

Palun pange tähele
Mõnedel maniakaal-depressiivse haigusega patsientidel võib toimuda üleminek maniakaalsesse faasi.
Seda iseloomustavad ohtrad ja kiiresti muutuvad mõtted, liialdatud lõbusus ja ülemäärane füüsiline
aktiivsus. Sellistel juhtudel tuleb kontakteeruda arstiga.

Esimestel ravinädalatel võivad tekkida ka sellised sümptomid nagu rahutus või raskus rahulikult
istuda või seista. Nendest sümptomitest tuleb otsekohe teavitada oma arsti.

Ravimid nagu Cipralex (SSRI/SNRI) võivad põhjustada seksuaalfunktsiooni häirete sümptomeid
(vt lõik 4). Mõnikord on need sümptomid püsinud pärast ravi lõpetamist.

Enesevigastamise- ja enesetapumõtted ning depressiooni või ärevushäire süvenemine
Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või
enesetapumõtted. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda
antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega (tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid
vahel kauem).
Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:
- kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
- kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud
suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25-
aastased), keda raviti antidepressandiga.
Kui Teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid ükskõik mis ajal, võtke ühendust oma
arstiga või minge otsekohe haiglasse.
Teil võib abi olla sugulasele või lähedasele sõbrale rääkimisest, et olete depressioonis või
kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui
nende arvates Teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast
Teie käitumises.

Lapsed ja noorukid
Cipralexi ei kasutata tavaliselt lastel ja alla 18-aastastel noorukitel. Teadke, et alla 18-aastastel
patsientidel on selle rühma ravimite kasutamisel suurem oht selliste kõrvaltoimete nagu
enesetapukatsete, enesetapumõtete ja vaenulikkuse (valdavalt agressiivsus, vastanduv käitumine
ja viha) tekkeks. Sellele vaatamata võib arst alla 18-aastastele patsientidele Cipralexi määrata, kui
ta leiab, et see on vajalik patsiendi huvides. Kui teie arst on määranud Cipralexi alla 18-aastasele
patsiendile ja te soovite selle kohta nõu küsida, palun pöörduge oma arsti poole. Te peate arsti
teavitama sellest, kui alla 18-aastasel Cipralexi kasutaval patsiendil tekib või süveneb mõni
eespool nimetatud sümptomitest. Samuti ei ole selles vanusegrupis veel demonstreeritud
pikaajalisi Cipralexi ohutusandmeid kasvu, küpsemise ning kognitiivse ja käitumusliku arengu
kohta.
Muud ravimid ja Cipralex
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis
tahes muid ravimeid.

Palun teavitage oma arsti sellest, kui te võtate mõnda järgnevatest ravimitest:

- „Mitteselektiivsed monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorid”, sealhulgas toimeained
fenelsiin, iproniasiid, isokarboksasiid, nialamiid ja tranüültsüpromiin. Kui te lõpetate ravi
mõne nimetatud ravimiga, peate ootama 14 päeva, enne kui tohite alustada Cipralexi
kasutamist. Pärast Cipralex-ravi lõpetamist tohite alustada nende ravimite kasutamist 7
päeva möödudes.
- „Pöörduva toimega selektiivsed MAO-A inhibiitorid”, sealhulgas moklobemiid
(kasutatakse depressiooni raviks).
- „Pöördumatu toimega MAO-B inhibiitorid”, sealhulgas selegiliin (kasutatakse Parkinsoni
tõve raviks). Need suurendavad riski kõrvaltoimete tekkeks.
- Antibiootikum linesoliid.
- Liitium (kasutatakse maniakaal-depressiivse häire raviks) ja trüptofaan.
- Imipramiin ja desipramiin (kasutatakse depressiooni raviks).
- Sumatriptaan ja sarnased ravimid (kasutatakse migreeni raviks) ning tramadool ja
sarnased ravimid (opioidid, kasutatakse tugeva valu vaigistamiseks). Need suurendavad
kõrvaltoimete riski.
- Tsimetidiin, lansoprasool ja omeprasool (kasutatakse maohaavandite raviks),
flukonasool (kasutatakse seennakkuste raviks), fluvoksamiin (antidepressant) ja
tiklopidiin (kasutatakse insuldiriski vähendamiseks). Need võivad põhjustada
estsitalopraami sisalduse suurenemist veres.
- Naistepuna (Hypericum perforatum) – ravimtaim, mida kasutatakse depressiooni korral.
- Atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (ravimid, mida
kasutatakse valu vaigistamiseks või vere vedeldamiseks, nn antikoagulandid). Need
ravimid võivad suurendada verejooksu tekke ohtu.
- Varfariin, dipüridamool ja fenprokumoon (ravimid, mida kasutatakse vere
vedeldamiseks, nn antikoagulandid). Arst määrab arvatavasti teie vere hüübimisaega
nii Cipralex-ravi alustamisel kui lõpetamisel, et kontrollida, kas antikoagulandi annus
on piisav.
- Meflokviin (malaariaravim), bupropioon (depressiooniravim) ja tramadool (kasutatakse
tugeva valu vaigistamiseks) krambiläve võimaliku alanemise ohu tõttu.
- Neuroleptikumid (ravimid, mida kasutatakse skisofreenia, psühhoosi raviks) ja
antidepressandid (tritsüklilised antidepressandid ja SSRI-d) krambiläve võimaliku
alanemise ohu tõttu.
- Flekainiid, propafenoon ja metoprolool (kasutatakse südame-veresoonkonna haiguste
raviks), klomipramiin ja nortriptüliin (antidepressandid) ning risperidoon, tioridasiin ja
haloperidool (psühhoosiravimid). Cipralexi annus võib vajada korrigeerimist.
- Ravimid, mis põhjustavad kaaliumi- või magneesiumisisalduse langust veres, sest
nende seisundite korral suureneb eluohtliku südame rütmihäire tekkeoht.

Ärge kasutage Cipralexi, kui te kasutate ravimeid südamerütmi probleemide tõttu või ravimeid, mis
võivad mõjutada südame rütmi, nagu näiteks IA ja III klassi antiarütmikumid, antipsühhootikumid
(nt fenotiasiini derivaadid, pimosiid, haloperidool), tritsüklilised antidepressandid, teatud
antimikroobsed ained (nt sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, erütromütsiin IV, pentamidiin,
malaariavastane ravi, eriti halofantriin), teatud antihistamiinid (astemisool, hüdroksüsiin,
misolastiin). Mis tahes lisaküsimuste korral rääkige sellest oma arstiga.

Cipralex koos toidu, joogi ja alkoholiga
Cipralexi võib võtta koos toiduga või ilma (vt lõik 3 „Kuidas Cipralexi kasutada”).

Nagu paljusid ravimeid, ei soovitata Cipralexi kasutamise ajal tarvitada alkoholi, kuigi ei eeldata, et
Cipralexil oleks koostoimeid alkoholiga.
Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Kui te olete rase või toidate last rinnaga, siis ärge võtke
Cipralexi enne, kui olete oma arstiga arutanud võimalikke riske ja kasu.

Cipralexi kasutamisel viimase kolme raseduskuu jooksul peate olema teadlik sellest, et
vastsündinul võivad tekkida järgmised toimed: hingamisraskus, sinakas nahk, krambihood,
kehatemperatuuri muutused, imemisraskused, oksendamine, madal veresuhkru tase, lihasjäikus või
–lõtvus, elavnenud refleksid, värisemine, närvilisus, ärrituvus, letargia, pidev nutt, unisus ja
unehäired. Kui teie vastsündinud lapsel ilmneb mõni neist sümptomitest, pidage palun kohe nõu
oma arstiga.

Veenduge, et teie ämmaemand ja/või arst teavad, et te kasutate Cipralexi. Tarvitatuna raseduse ajal,
eriti raseduse viimase 3 kuu jooksul, võivad ravimid nagu Cipralex suurendada imikutel riski
tõsise seisundi tekkeks, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaalseks hüpertensiooniks
(PPHN), mis põhjustab imikul kiirema hingamise ja sinaka näovärvi. Need sümptomid ilmnevad
tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, peate te otsekohe
pöörduma oma ämmaemanda ja/või arsti poole.

Kui võtate Cipralexi raseduse lõpus, võib suureneda risk tugevaks vaginaalseks veritsuseks vahetult
pärast sünnitamist, eriti kui teil on varasemalt olnud veritsushäireid. Teie arst või ämmaemand
peavad nõu andmiseks teadma, et olete võtnud Cipralexi.

Raseduse ajal ei tohi Cipralexi võtmist kunagi lõpetada järsku.

Arvatakse, et estsitalopraam eritub rinnapiima.

Tsitalopraam, mis on sarnane estsitalopraamile, on mõjutanud loomkatsetes sperma kvaliteedi
langust. Teoreetiliselt võib see mõjutada viljakust, kuid mõju inimese viljakusele pole veel siiani
täheldatud.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Te peate olema ettevaatlik autojuhtimisel ja masinatega töötamisel, kui te ei tea, kuidas Cipralex teile
mõjub.

Cipralex sisaldab naatriumi
Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt
“naatriumivaba”.

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud
Depressioon
Cipralexi tavaline soovitatav annus on 10 mg, mis võetakse ühe annusena päevas. Arst võib seda
annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni päevas.

Paanikahäire
Algannus on 5 mg üks kord päevas, mida võib pärast nädala möödumist suurendada 10 mg-ni
päevas. Arst võib annust suurendada maksimaalselt 20 mg-ni päevas.

Sotsiaalärevushäire
Tavaline soovitatav annus on 10 mg, mis võetakse ühe annusena päevas. Sõltuvalt sellest, kuidas
te ravimile reageerite, võib arst vähendada annust 5 mg-ni päevas või suurendada annust
maksimaalselt 20 mg-ni päevas.

Generaliseerunud ärevushäire
Tavaline soovitatav annus on 10 mg, mis võetakse ühe annusena päevas. Arst võib annust suurendada
maksimaalselt 20 mg-ni päevas.

Obsessiiv-kompulsiivne häire
Tavaline soovitatav annus on 10 mg, mis võetakse ühe annusena päevas. Arst võib annust suurendada
maksimaalselt 20 mg-ni päevas.

Eakad patsiendid (üle 65 eluaasta)
Soovitatav algannus on 5 mg, mis võetakse ühe annusena päevas. Arst võib annust suurendada 10
mg-ni päevas.

Kasutamine lastel ja noorukitel
Lastel ja noorukitel tavaliselt Cipralexi ei kasutata. Lisainformatsioon vt lõik 2 “Hoiatused ja
ettevaatusabinõud”.

Vähenenud neerufunktsioon
Raskekujulise neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik. Võtke ravimit
vastavalt arsti ettekirjutusele.

Vähenenud maksafunktsioon
Maksaprobleemidega patsiendid ei tohi kasutada rohkem kui 10 mg ööpäevas. Võtke ravimit
vastavalt arsti ettekirjutusele.

Patsiendid, kes on teadaolevalt madala CYP2C19 aktiivsusega
Vastava genotüübiga patsiendid ei tohi kasutada rohkem kui 10 mg ööpäevas. Võtke ravimit vastavalt
arsti ettekirjutusele.

Kuidas tablette võtta
Cipralexi võib võtta koos toiduga või ilma. Neelake tablett alla koos väikese koguse veega.
Tablette ei tohi närida, sest neil on mõru maitse.

Vajadusel saab tableti poolitada, pannes selle esmalt tasasele pinnale poolitusjoonega ülespoole.
Suruge nimetissõrmedega tabletile kahel pool poolitusjoont, nagu joonisel näidatud.

Ravi kestus
Enesetunne võib paraneda alles paari nädala möödudes. Jätkake Cipralexi võtmist isegi juhul, kui teie
seisund teatud aja jooksul ei parane.

Ärge muutke ravimi annust ilma, et oleksite seda kõigepealt arutanud oma arstiga.

Jätkake Cipralexi võtmist seni, kuni arst seda soovitab. Kui te ravi liiga vara lõpetate, võivad
haigusnähud tagasi tulla. Ravi soovitatakse jätkata vähemalt 6 kuud pärast enesetunde paranemist.

Kui te võtate Cipralexi rohkem, kui ette nähtud
Kui te võtate Cipralexi määratust suurema annuse, siis võtke otsekohe ühendust oma arstiga või
pöörduge lähimasse haiglasse erakorralise meditsiini osakonda. Tehke seda ka juhul, kui mürgistuse
nähud puuduvad ja enesetunne ei ole halvenenud. Üleannustamise nähtudeks võivad olla pearinglus,
värisemine, ärevus, krambid, kooma, iiveldus, oksendamine, südame rütmihäired, vererõhu langus ja
organismi vedeliku/soolade tasakaalu muutused. Võtke Cipralexi pakend endaga arsti juurde või
haiglasse kaasa.

Kui te unustate Cipralexi võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te unustate annuse
võtmata ja see meenub teile enne magamaheitmist, võtke see annus kohe. Järgmine annus võtke
tavalisel ajal. Kui see meenub teile alles öösel või järgmisel päeval, jätke unustatud annus võtmata
ja jätkake ravimi võtmist nagu tavaliselt.

Kui te lõpetate Cipralexi võtmise
Ärge lõpetage Cipralexi võtmist, kui arst ei ole seda soovitanud. Kui te olete ravikuuri lõpetanud,
soovitatakse üldjuhul Cipralexi annust järk-järgult paari nädala jooksul vähendada.

Cipralexi võtmise (eriti järsk) lõpetamine võib põhjustada ärajätunähtusid. Neid esineb sageli
Cipralex-ravi lõpetamisel. Risk on suurem juhul, kui Cipralexi on kasutatud pikka aega või
suurtes annustes või kui annust vähendatakse liiga kiiresti. Enamik inimesi leiab, et sümptomid
on kerged ja taanduvad iseeneslikult kahe nädala jooksul. Ent mõnedel patsientidel võivad need
olla tugevalt väljendunud või kesta pikka aega (2...3 kuud või kauem). Kui teil tekivad Cipralex-
ravi lõpetamise järgselt tõsised ärajätunähud, palun võtke ühendust oma arstiga. Ta võib
soovitada, et te alustaksite uuesti tablettide võtmist ja vähendaksite annust aeglasemalt.

Ärajätunähud on järgmised: pearingluse tunne (kõikumise või tasakaalukaotuse tunne),
surisemistunne, põletustunne ja (harvem) elektrilöögi taoline tunne (sh peapiirkonnas), unehäired
(elavad unenäod, hirmuunenäod, unetus), ärevus, peavalud, iiveldus, higistamine (sh öine
higistamine), rahutus või erutus, värinad, segasus või desorientatsioon, suurenenud emotsionaalsus
või ärrituvus, kõhulahtisus, nägemishäired, südamepekslemine või -kloppimine.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimed taanduvad tavaliselt paari nädala jooksul. Teadke, et mitmed toimed võivad olla ka
haiguse sümptomiteks ja seetõttu taanduda, kui teie enesetunne paraneb.

Kui teil tekib mõni järgnevatest sümptomitest, võtke ühendust oma arstiga või pöörduge
kohe haiglasse:

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni ühel inimesel 100-st):
- Ebatavalised verejooksud, sealhulgas seedetrakti verejooksud.

Harv (võivad tekkida kuni ühel inimesel 1000-st):
- Naha, keele, huulte, kõri või näo turse, kublad või esinevad hingamis- või
neelamisraskused (tõsine allergiline reaktsioon).
- Kõrge palavik, rahutus, segasus, värisemine ja järsud lihaskokkutõmbed, need võivad
olla harvaesineva seisundi – serotoniinisündroomi – sümptomiteks.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
- Urineerimisraskused.
- Krambihood (tõmblused), vt ka lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”.
- Naha ja silmavalgete kollasus on maksafunktsiooni häirete/hepatiidi nähud.
- Kiire, ebaregulaarne südamerütm, minestushoog, mis võivad olla eluohtliku seisundi Torsade
de pointes sümptomiteks.
- Enesevigastamise- või suitsiidimõtted, vt ka lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”.
- Järsku tekkiv naha või limaskestade turse (angioödeem).

Lisaks ülaltoodule on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid:
Väga sage (võivad tekkida rohkem kui ühel inimesel 10-st):
- Iiveldus
- Peavalu

Sage (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10-st):
- Ninakinnisus või nohu (nina kõrvalkoobaste põletik)
- Söögiisu vähenemine või suurenemine
- Ärevus, rahutus, ebatavalised unenäod, uinumisraskused, unisus, pearinglus,
haigutamine, värinad, naha kihelus
- Kõhulahtisus, kõhukinnisus, oksendamine, suukuivus
- Suurenenud higistamine
- Lihas- ja liigesvalu (artralgia ja müalgia)
- Seksuaalhäired (hilinenud ejakulatsioon, erektsioonihäired, sugutungi vähenemine ning
naistel orgasmi saamise raskus)
- Väsimus, palavik
- Kehakaalu suurenemine

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni ühel inimesel 100-st):
- Nõgestõbi (urtikaaria), nahalööve, sügelus (kihelus)
- Hammaste krigistamine, erutus, närvilisus, paanikahood, segadus
- Unehäired, maitsetundlikkuse häired, minestamine
- Pupillide laienemine (müdriaas), nägemishäired, kohin kõrvus (tinnitus)
- Juuste väljalangemine
- Tugev menstruaalverejooks
- Ebakorrapärane menstruaaltsükkel
- Kehakaalu langus
- Kiire südametegevus
- Käte või jalgade turse
- Ninaverejooks

Harv (võivad tekkida kuni ühel inimesel 1000-st):
- Agressiivsus, depersonalisatsioon, hallutsinatsioonid
- Aeglane südametegevus

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
- Naatriumisisalduse vähenemine veres (selle sümptomiteks on iiveldus ja halb enesetunne
koos lihasnõrkuse või segasusega)
- Pearinglus püsti tõusmisel madala vererõhu tõttu (ortostaatiline hüpotensioon)
- Kõrvalekalded maksafunktsiooni testides (maksaensüümide aktiivsuse suurenemine)
- Liikumishäired (lihaste tahtmatud liigutused)
- Valulik erektsioon (priapism)
- Nähud ebatavalisest veritsusest, nt nahal ja limaskestadel (täppverevalumid) ja vereliistakute
madal tase (trombotsütopeenia)
- Hormooni, mida nimetatakse ADH, suurenenud eritumine, mis põhjustab vee peetust
organismis ja vere lahjenemist, vähendades naatriumi sisaldust (ADH ebapiisav
sekretsioon)
- Hormoon prolaktiini sisalduse suurenemine veres
- Piimaeritus meestel ja naistel, kes ei imeta
- Mania
- Patsientidel, kes tarvitavad seda tüüpi ravimeid, on täheldatud suurenenud luumurdude riski
- Südamerütmi muutus (nn „QT-intervalli pikenemine“, mida on näha EKG-s, südame
elektriline aktiivsus)
- Tugev vaginaalne veritsus vahetult pärast sünnitust (sünnitusjärgne hemorraagia), vt
 rohkem teavet lõik 2 „Rasedus, imetamine ja viljakus“.

Lisaks on mõned kõrvaltoimed teada ravimite puhul, millel on sarnane toime estsitalopraamiga
(Cipralexi toimeaine). Nendeks on:
- Motoorne rahutus (akatiisia)
- Söögiisu kadumine

Kõrvaltoimetest teatamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib
olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil või karbil pärast „EXP:“.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Cipralex sisaldab
- Toimeaine on estsitalopraam. Üks tablett sisaldab 10 mg estsitalopraami (oksalaadina).
- Teised koostisosad on:
Sisu: mikrokristalliline tselluloos, kolloidne veevaba ränidioksiid, talk,
naatriumkroskarmelloos ja magneesiumstearaat.
Kate: hüpromelloos, makrogool 400 ja titaandioksiid (E 171).

Kuidas Cipralex välja näeb ja pakendi sisu
Cipralex on saadaval 10 mg õhukese polümeerikattega tablettidena. Cipralex 10 mg tabletid on
ovaalsed, valged polümeerikattega tabletid, mõõtudega 8 x 5,5 mm. Tabletid on poolitusjoonega
ning tableti ühel küljel on mõlemal pool poolitusjoont tähed “E” ja “L”.

Cipralex tabletid on pakendatud läbipaistvasse blisterpakendisse.

Pakendis on 28 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja

Teiseses müügiloa hoidja
UAB „Lex ano“, Naugarduko g. 3, LT-03231 Vilnius, Leedu

Tootja
H. Lundbeck A/S, Ottiliavej 9, 2500 Valby, Taani

Ümberpakendaja
UAB „Norfachema“, Vytauto g. 6, LT-55175 Jonava, Leedu

või
UAB „ENTAFARMA“, Klonėnų vs. 1, LT-19156 Širvintų r. sav., Leedu

või

CEFEA Sp. z o.o. Sp. K., Ul. Działkowa 69, 02-234 Warszawa, Poola

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2026.