Amiokordin 200mg · 60 tabletti: pakendi infoleht

5 Kuidas Amiokordin´i säilitada

Amiokordin’i kasutatakse südame rütmihäirete raviks ning nende taastumise vältimiseks – tegemist on
nn. antiarütmilise ravimiga.

Amiokordin tablette kasutatakse südame rütmihäirete (paroksüsmaalne supraventrikulaarne
tahhükardia, sealhulgas Wolff-Parkinson-White sündroom, kodade virvendus ja laperdus,
ventrikulaarsed tahhüarütmiad) raviks, kui teised ravimid on toimeta, vastunäidustatud või on
põhjustanud tõsiseid kõrvaltoimeid.

Amiokordin´i ei tohi võtta
- kui te olete amiodaroonvesinikkloriidi, joodi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud
lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on diagnoositud siinus-bradükardia või sinuatriaalne blokaad (teatud südametegevuse
häired);
- kui teil on diagnoositud siinussõlme nõrkuse sündroom (ja teile ei ole paigaldatud
südamestimulaatorit);
- kui teil on diagnoositud südame rasked ülejuhtehäired (ja teile ei ole paigaldatud
südamestimulaatorit);
- kui te võtate teisi ravimeid, mis võivad soodustada südame rütmihäirete tekkimist (torsade de
pointes’ tüüpi polümorfne ventrikulaarne tahhükardia) - vt ka lõik “Muud ravimid ja
Amiokordin”;
- kui teil on kilpnäärme talitlushäired;
- kui te olete rase (välja arvatud arsti otsusel teatud tingimustel);
- kui te toidate last rinnaga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Amiokordin’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
- kui teil on südamepuudulikkus;
- kui teil on maksaprobleemid;
- kui teil on mis tahes probleemid kopsudega või põete astmat;
- kui teil on probleeme nägemisega. See hõlmab haigust nimega „nägemisnärvi neuriit“;
- kui teile on plaanis teha operatsioon;
- kui olete eakas (üle 65-aastane). Arst peab teid hoolikamalt jälgima;
- kui teil on südamestimulaator või implanteeritav kardioverter-defibrillaator. Arst kontrollib
vahetult pärast tablettide võtmise alustamist või annuse muutmise järgselt, kas seade töötab
korralikult;
- kui teil esinevad villid või naha ketendus huulte, silmade, suu, nina ja suguelundite ümbruses,
gripitaolised sümptomid ja palavik. See võib olla haigusseisund, mida nimetatakse Stevensi-
Johnsoni sündroomiks;
- kui teil esineb raskekujuline villiline lööve, mille puhul võivad nahakihid maha kooruda ja jätta
üle keha suured katmata nahapiirkonnad. Esineda võib ka üldine halb enesetunne, palavik,
külmavärinad ja lihasvalu (toksiline epidermaalne nekrolüüs);
- kui te võtate sofosbuviiri sisaldavat ravimit C-hepatiidi raviks, sest see võib põhjustada
eluohtlikku südametegevuse aeglustumist. Teie arst võib otsustada alternatiivse ravi kasuks. Kui
amiodarooni ja sofosbuviiri ravi on vältimatu, peab arst teie südametööd jälgima.

Rääkige oma arstile viivitamatult, kui te võtate sofosbuviiri sisaldavat ravimit C-hepatiidi raviks ning
kui teil tekivad ravi ajal järgmised sümptomid:
- aeglane või ebaregulaarne südamerütm või südamerütmi probleemid;
- hingamisraskus või olemasoleva hingamisraskuse halvenemine;
- valu rinnus;
- pearinglus;
- südamelöökide tunnetamine;
- minestamisetunne või minestus.

Enne kirurgilist operatsiooni, tuleb anestesioloogi informeerida sellest, et te kasutate Amiokordin’i.

Kui te olete südamesiirdamise ootejärjekorras, võib arst teie ravi muuta, sest amiodarooni võtmine
enne südamesiirdamist suurendab riski eluohtliku tüsistuse (siiriku primaarne düsfunktsioon) tekkeks,
mille korral siiratud süda lõpetab õigesti toimimise 24 tunni jooksul pärast operatsiooni.

Ravimis sisalduv jood võib tekitada muutusi mõnede kilpnäärmefunktsioonide uuringute tulemustes
(uuringud radioaktiivse joodiga).

Enne ravi algust on soovitatav teha EKG, määrata kaaliumisisaldus ja uurida kilpnäärme talitluse
näitajaid. Kogu ravi ajal on soovitatav perioodiliselt määrata maksafunktsiooni näitajaid,
kaaliumisisaldust veres ja teostada EKG.

Ravi ajal tuleb vältida kestvat päikese käes viibimist.

Kui te ei ole kindel, kas midagi eespool loetletust kehtib teie kohta, pidage enne Amiokordin’i võtmist
nõu oma arsti või apteekriga.

Lapsed ja noorukid
Amiodarooni efektiivsus ja ohutus lastel ei ole kindlaks tehtud.

Muud ravimid ja Amiokordin
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes
muid ravimeid, sh ilma retseptita ja taimseid ravimeid. See on vajalik sellepärast, et Amiokordin võib
mõjutada mõnede teiste ravimite toimet ja samuti võivad mõned teised ravimid mõjutada
Amiokordin’i toimet.

Torsade de pointes’i või QT-intervalli pikenemist esilekutsuvad ravimid

Torsade de pointes tüüpi rütmihäiret esilekutsuvad ravimid
Kombineeritud ravi koos järgmiste preparaatidega on vastunäidustatud:
- antiarütmilised preparaadid (Ia klass - kinidiini-tüüpi preparaadid, prokaiinamiid, disopüramiid,
 III klass - sotalool);
- mitte-antiarütmilised ravimid, nt vinkamiin, mõned neuroleptikumid (kloorpromasiin,
tioridasiin, flufenasiin, pimosiid, haloperidool, amisulpriid ja sertindool), sultopriid,
antihistamiinikumid (tsisapriid, terfenadiin, misolastiin), erütromütsiin (i/v), pentamidiini
parentraalse manustamise korral, sest sellisel juhul suureneb risk potentsiaalselt letaalse torsade
de pointes’i tekkeks.

QT intervalli pikendavad ravimid
Amiodarooni koosmanustamisel teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimitega peab arst iga
patsiendi puhul kasu ja riski suhet hoolikalt hindama, kuna suureneb torsade de pointes’i tekkeoht
ning patsiente tuleb jälgida QT-intervalli pikenemise suhtes.

Amiodarooni saavad patsiendid peavad vältima fluorokinoloonide kasutamist.

Südame löögisagedust vähendavad, automatismi või ülejuhtehäireid tekitavad ravimid
Kombineeritud ravi koos järgmiste preparaatidega ei ole soovitatav:
- beeta-adrenoblokaatorid ja mõned kaltsiumikanalite blokaatorid (verapamiil, diltiaseem), kuna
võivad tekkida häired südame erutus-juhtesüsteemis ja automatismi (ulatuslik bradükardia)
süsteemis.

Hüpokaleemiat põhjustavad ravimid
Samaaegne ravi koos järgmiste preparaatidega ei ole soovitatav:
- stimuleerivad lahtistid, mis võivad tekitada hüpokaleemiat ja suurendada sellega torsade de
pointes’i tekkeriski (vajadusel tuleb kasutada teist tüüpi lahtisteid).

Ettevaatus on vajalik, kui koos Amiokordin’iga kasutatakse järgmisi preparaate:
- hüpokaleemiat tekitavad diureetikumid (ravimid, mis suurendavad uriinikogust) üksinda või
kombinatsioonis,
- süsteemsed kortikosteroidid (glüko-, mineralo-), tetrakosaktiid,
- amfoteritsiin B (i/v), kasutatakse seeninfektsioonide raviks,
- südame glükosiidid, kasutatakse teatud südamehaiguste raviks,
- dabigatraan, kasutatakse vere vedeldamiseks,
- varfariin, kasutatakse vere vedeldamiseks verehüüvete tekke vältimiseks,
- fenütoiin,
- suu kaudu manustatavad antikoagulandid,
- tsüklosporiin, takroliimus ja siroliimus, kasutatakse siirdatud elundi äratõukereaktsiooni
vältimiseks,
- flekainiid, südame rütmihäirete ravim. Arst peab jälgima teie ravi ja võib flekainiidi annust
poole võrra vähendada,
- fentanüül, kasutatakse valu leevendamiseks,
- statiinid, ravimid, mida kasutatakse kõrge kolesteroolisisalduse langetamiseks,
- viirusvastased ained (proteaasi inhibiitorid),
- sofosbuviir, kasutatakse C-hepatiidi raviks.

Kui te ei ole kindel, kas midagi eespool loetletust kehtib teie kohta, pidage enne Amiokordin’i võtmist
nõu oma arsti või apteekriga.

Amiokordin’i võtmine koos toidu ja joogiga
Selle ravimi võtmise ajal ei tohi juua greibimahla. Kui joote Amiokordin’i võtmise ajal greibimahla,
võib suureneda kõrvaltoimete tekkevõimalus.
Piirake selle ravimi võtmise ajal alkoholi tarvitamist. Kui tarvitate selle ravimi võtmise ajal alkoholi,
suureneb maksaprobleemide tekkevõimalus.

Kaitske oma nahka päikesevalguse eest
Selle ravimi võtmise ajal ja mõne kuu jooksul pärast ravi lõppu ei tohi viibida otsese päikesevalguse
käes, sest teie nahk muutub päikesevalguse suhtes tundlikumaks. Kui te ei järgi alltoodud
ettevaatusabinõusid, võib tekkida põletus, kipitus või isegi tõsised villid:
- kasutage kindlasti kõrge faktoriga päikesekaitsevahendeid;
- kandke alati mütsi ja riideid, mis katavad teie käed ja jalad.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Amiodarooni kasutamine on raseduse ja rinnaga toitmise ajal vastunäidustatud. Rasedad naised võivad
amiodarooni võtta ainult äärmisel vajadusel, kui teised rütmihäiretevastased ravimid ei ole andnud
tulemusi ning ravist oodatav kasu ületab võimalikud ohud. See ravim võib väikestes kogustes erituda
rinnapiima.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Selle ravimi võtmise järgselt võib tekkida ähmane nägemine. Sellisel juhul ei tohi juhtida autot ega
töötada tööriistade või masinatega.

Amiokordin sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima
arstiga.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravimi annuse määrab arst, see oleneb teie haiguse raskusest.

Täiskasvanud
Annused kohandatakse alati vastavalt teie seisundile ja vajadustele. Annused määrab alati arst.
Võtke tabletid sisse tervelt, koos vähese vedelikuga. Te võite tablette võtta söögi ajal või pärast sööki.

Algannus
Tavaline algannus on 600…1000 mg ööpäevas, mis võetakse sisse kas üks kord ööpäevas või kaheks
või kolmeks väiksemaks annuseks jagatuna. Tavaliselt kestab algne ravi 8…10 päeva.

Säilitusravi
Säilitusraviks kasutatakse vähimat toimivat ning individuaalsetest ravitulemustest sõltuvat annust.
Tavaline säilitusannus on 100…400 mg ööpäevas, mis võetakse sisse kas üks kord ööpäevas või
kaheks või kolmeks väiksemaks annuseks jagatuna. Alternatiivseks annustamisskeemiks on
kahekordse tavalise ööpäevase annuse manustamine ülepäeviti; samuti võib kasutada raviskeemi, kus
ravimit võetakse ainult viiel päeval nädalas (ravikuuris tehakse nädalavahetustel paus).

Kui teil on tunne, et Amiokordin’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või
apteekriga.

Lapsed ja noorukid
Amiodarooni kasutamise ohutust ja efektiivsust ei ole lastel uuritud. Seetõttu ei ole amiodarooni
kasutamine lastel soovitatav.

Eakad
Arst võib määrata teile Amiokordin’i väiksemas annuses. Samuti peab arst regulaarselt mõõtma teie
vererõhku ja kontrollima kilpnäärmetalitlust.

Kui te võtate Amiokordin´i rohkem, kui ette nähtud
Kui võtate Amiokordin’i rohkem kui ette nähtud, teavitage sellest otsekohe arsti või pöörduge haigla
erakorralise meditsiini osakonda. Võtke ravimi pakend endaga kaasa, et arst teaks, mida olete võtnud.
Tekkida võivad järgmised sümptomid: pearinglus, nõrkus või väsimus, segasus, südame löögisageduse
aeglustumine, maksakahjustus või oksendamine.

Kui te unustate Amiokordin´i võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Ravimit tuleb võtta regulaarselt ning iga päev ühel ja samal kellaajal. Kui teil jääb üks annus vahele,
võtke see niipea, kui see on võimalik. Juhul, kui juba on käes peaaegu järgmise annuse manustamise
aeg, võtke ainult järgmine ettenähtud annus (annust kahekordistamata).

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Amiokordin võib püsida teie veres kuni kuu aega pärast ravi lõpetamist. Selle aja jooksul võivad teil
ilmneda kõrvaltoimed.

Lõpetage Amiokordin’i võtmine ja pöörduge kohe arsti poole või haiglasse:
- kui teil tekib allergiline reaktsioon. Nähtudeks võivad olla: lööve, neelamis- või
hingamisraskused, silmalaugude, näo, huulte, kõri või keele turse;
- kui teil tekivad villid või naha ketendus huulte, silmade, suu, nina ja suguelundite ümbruses,
gripitaolised sümptomid ja palavik. See võib olla haigusseisund, mida nimetatakse Stevensi-
Johnsoni sündroomiks;
- kui teil tekib raskekujuline villiline lööve, mille puhul võivad nahakihid maha kooruda ja jätta
üle keha suured katmata nahapiirkonnad. Tekkida võib ka üldine halb enesetunne, palavik,
külmavärinad ja lihasvalu (toksiline epidermaalne nekrolüüs);
- kui teil tekib nahapõletik, mida iseloomustavad vedelikuga täidetud villid (bulloosne dermatiit);
- kui teil tekivad gripitaolised sümptomid ja lööve näol, millele järgneb lööbe laialdasem levik
koos kõrge palaviku, maksaensüümide aktiivsuse tõusuga vereanalüüsides ja teatud tüüpi
valgevereliblede hulga suurenemise (eosinofiilia) ning lümfisõlmede suurenemisega (DRESS);
- kui teil tekib eluohtlik tüsistus pärast südamesiirdamist (siiriku primaarne düsfunktsioon), mille
korral siirdatud süda lõpetab õigesti toimimise (vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Kõrvaltoimete esinemissagedus on toodud järgmiselt:
Väga sage: võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st
Sage: võivad esineda 1 inimesel 10-st kuni 1 inimesel 100-st
Aeg-ajalt: võivad esineda 1 inimesel 100-st kuni 1 inimesel 1000-st
Harv: võivad esineda 1 inimesel1000-st kuni 1 inimesel 10 000-st
Väga harv: esinevad harvem kui1 inimesel 10 000-st
Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Vere- ja lümfisüsteemi häired
Väga harv:
- hemolüütiline aneemia, aplastiline aneemia, trombotsütopeenia.
Teadmata:
- valgete vereliblede arvu vähenemine (neutropeenia) või valgete vereliblede arvu tõsine langus
(agranulotsütoos) mis suurendab infektsioonide tekke võimalust.

Immuunsüsteemi häired
Teadmata:
- angioödeem (Quincke ödeem), anafülaktiline šokk/anafülaktoidne reaktsioon, sealhulgas šokk.

Endokriinsüsteemi häired
Sage:
- hüpotüreoos, hüpertüreoos, mõnikord surmaga lõppenud.
Väga harv:
- halb enesetunne, segasus või nõrkus, iiveldus, söögiisu kaotus, ärrituvus. See võib olla haigus,
 mida nimetatakse antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomiks (SIADH).

Ainevahetus- ja toitumishäired
Teadmata:
- söögiisu vähenemine.

Psühhiaatrilised häired
Sage:
- seksuaalse huvi vähenemine.
Teadmata:
- segasusseisund (deliirium), asjade, mida pole olemas, nägemine, kuulmine ja tunnetamine
(hallutsinatsioonid).

Närvisüsteemi häired
Sage:
- ekstrapüramidaalne treemor, mis tavaliselt taandub pärast annuse vähendamist või ravi
lõpetamist, hirmuunenäod, unehäired.
Aeg-ajalt:
- perifeerne sensorimotoorne neuropaatia ja/või müopaatia, mis on pärast ravimi ärajätmist
tavaliselt pöörduv.
Väga harv:
- ataksia (tasakaalu- ja koordinatsioonihäired), koljusisese rõhu tõus, peavalu, peapööritus
(vertiigo).
Teadmata:
- ebatavalised lihasliigutused, jäikus, värisemine ja rahutus (parkinsonism), haistmistaju häired
(parosmia).

Silma kahjustused
Väga sage:
- võivad tekkida ravimi mikroladestused sarvkesta, mis jäävad tavaliselt pupillialusesse
piirkonda. Nendega võib kaasneda värviliste halode nägemine pimestavas valguses või udune
nägemine. Sarvkesta mikroladestused koosnevad sinna ladestunud lipiidsetest kompleksidest ja
pärast ravi lõpetamist kaovad täielikult. Komplekseid peetakse healoomulisteks ja ravi
amiodarooniga ei pea seetõttu katkestama.
Väga harv:
- silmanärvi neuropaatia/põletiku juhud, mis võivad viia nägemiskaotuseni.

Südame häired
Sage:
- südamerütmi aeglustumine, üldiselt mõõdukas ja seotud annusega.
Aeg-ajalt:
- arütmia teke või süvenemine, millele mõnikord on järgnenud südameseiskus, ülejuhtehäired
(sinuatriaalne blokaad, erineva raskusastmega AV-blokaad).
Väga harv:
- väljendunud aeglane südametegevus või siinussõlme seiskus siinussõlme düsfunktsiooniga
patsientidel ja/või eakatel patsientidel.
Teadmata:
- valu rindkeres ja hingeldus ning ebakorrapärane südametegevus. Need võivad olla torsade de
pointes’iks nimetatud haigusseisundi nähud.

Vaskulaarsed häired
Väga harv:
- nahalööve, mida põhjustab veresoonte ahenemine või sulgus (nimetatakse vaskuliidiks).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage:
- kopsukahjustus (alveolaarne/interstitsiaalne pneumoniit või fibroos, pleuriit, ahendav
hingamisteede põletik, mis läheb üle kopsupõletikuks (mõnikord surmaga lõppev)).
Väga harv:
- bronhospasm raske hingamispuudulikkusega patsientidel ja eriti astmaga patsientidel,
operatsioon (võimalik koostoime kõrge hapniku kontsentratsiooniga).
Teadmata:
- kopsuverejooks.

Seedetrakti häired
Väga sage:
- kerged seedehäired (iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse häired), mis enamasti tekivad
annuste suurendamisel ja taanduvad annuste vähendamisel.
Sage:
- kõhukinnisus.
Aeg-ajalt:
- suukuivus.
Teadmata:
- äge kõhunäärmepõletik (pankreatiit).

Maksa ja sapiteede häired
Väga sage:
- ravi alguses on esinenud seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemist, enamasti isoleeritult
ja mõõdukalt (1,5...3 korda normaalsest suurem). Muutus võib normaliseeruda annuste
vähendamisel või isegi spontaanselt.
Sage:
- ägedad maksatalitluse häired transaminaaside aktiivsuse tõusuga (koos nahakollasega või ilma),
ka maksapuudulikkus, mis on mõnikord lõppenud surmaga.
Väga harv:
- kroonilised maksahaigused nagu pseudo-alkohoolne hepatiit (maksapõletik), tsirroos (mis võib
lõppeda surmaga).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage:
- valgustundlikkus.
Sage:
- sügelev, punetav lööve (ekseem), tuhmid sinakashallid või sinkjad laigud nahal, eriti näol, kui
ravi on kestnud kaua ja on kasutatud suuri annuseid; ravi lõpetamisel kaovad need laigud
aeglaselt.
Väga harv:
- nahapunetus kiiritusravi ajal, nahalööbed, enamasti mittespetsiifilised, punased ketendavad
laigud nahal (eksfoliatiivne dermatiit), juuste väljalangemine või küünte murdumine.
Teadmata:
- eluohtlikud nahareaktsioonid, millega kaasneb lööve, villid, naha irdumine ja valu (epidermise
toksiline nekrolüüs), Stevensi-Johnson’i sündroom, villiline dermatiit, ravimireaktsioon
eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS).

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused
Teadmata:
- luupusesarnane sündroom (haigus, kus immuunsüsteem ründab erinevaid kehaosi põhjustades
valu, jäikust ja turseid liigestes ning nahapunetust, mõnikord liblikatiibadekujulist löövet näos).

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga harv:
- munandimanusepõletik.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Teadmata:
- granuloom, väikesed punetavad muhud nahal või keha sisemuses, mis on näha
röntgenülesvõttel.

Uuringud
Väga harv:
- vere kreatiniini sisalduse suurenemine.

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused
Teadmata:
- eluohtlik tüsistus pärast südamesiirdamist (siiriku primaarne düsfunktsioon), mille korral
siirdatud süda lõpetab õigesti toimimise (vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Kõrvaltoimetest teatamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP“.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Amiokordin sisaldab
- Toimeaine on amiodaroonvesinikkloriid. Üks tablett sisaldab 200 mg
amiodaroonvesinikkloriidi.
- Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, maisitärklis, povidoon, kolloidne veevaba
ränidioksiid, magneesiumstearaat.
Vt lõik 2 „Amiokordin sisaldab laktoosi“.

Kuidas Amiokordin välja näeb ja pakendi sisu
Tabletid on valged kuni kergelt kreemikad, ümmargused, kaksikkumerad tabletid, lõhnatud, mille ühel
küljel on poolitusjoon.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
Amiokordin on saadaval blisterpakendis, 60 tabletti karbis. Iga blisterpakend sisaldab 10 tabletti (6
blisterpakendit x 10 tabletti)

Müügiloa hoidja ja tootja
KRKA, d.d., Novo Mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal
Pärnu mnt 141
11314 Tallinn
Tel. +372 6671658

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2026.

Järgnev teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Sagedased ja tugevamalt väljendunud kõrvaltoimed viitavad tavaliselt üleannustamisele. Enamikul
juhtudel piisab ravimi annuste vähendamisest või amiodaroon-ravi ajutisest katkestamisest ning
patsiendi jälgimisest (vererõhk, EKG).
Suukaudse amiodarooni ägeda üleannustamise kohta on andmeid vähesel hulgal. Kirjeldatud on
üksikuid siinusbradükardia, südameblokaadi, ventrikulaarse tahhükardia hoogude, torsade de
pointes’i, tsirkulatoorse puudulikkuse ja maksakahjustuse juhtusid.
Üleannustamise korral peab ravi olema sümptomaatiline, lisaks üldtoetavatele meetmetele võib
imendumise vähendamiseks teha maoloputuse. Patsienti tuleb jälgida ja bradükardia tekkimisel võib
manustada beeta-adrenostimulaatoreid või glükagooni. Tekkida võivad ka ventrikulaarse tahhükardia
spontaanselt taanduvad hood. Amiodarooni farmakokineetika tõttu on soovitatav patsiendi (eriti
kardiaalse seisundi) piisav ja pikaajaline jälgimine. Amiodaroon ja selle metaboliidid ei ole
dialüüsitavad.